USA MONITOR: Ülevaade arengutest USA-s märtsi teisel poolel

 

Aap Neljas

Märtsi teise poole kõige olulisem sisepoliitiline vaidlus USA-s oli vabariiklaste tervishoiureformi paketi arutelu Kongressis. Ehkki selle eelnõu olid esitanud Kongressi vabariiklased, mitte see ei olnud president Donald Trumpi ettepanek, toetas Trump jõuliselt eelnõu vastuvõtmist. Sellele vaatamata jäi eelnõu vastu võtmata mitte demokraatide vastuseisu pärast, vaid Kongressi mõlemas kojas enamuses olevate vabariiklaste sisemiste lahkhelide tõttu. See protsess osutas president Trumpi mõjukuse piiridele vabariiklaste partei sees ja võib seada kahtluse alla ka tema teiste juhtideede –nagu ulatuslik maksureform või USA infrastruktuuri ulatuslik moderniseerimine – kiire realiseerimise võimaluse.

Trumpi algatused on pidurdunud ka immigratsioonipiirangute vallas, kus USA kohtutes on peatatud Trumpi uuendatud sissesõidukeelu piirangute korralduse ellurakendamise. Ilmselt laheneb nende piirangute jõustamise küsimus alles pärast kohtuvaidluste lõppu.

Uue algatuse tegi Trump energia- ja kliimapoliitikas, kui ta tühistas oma korraldusega Obama-aegsed piirangud energiatootmise valdkonnas, millega oli nõutud, et osariigid kärbiksid elektrijaamade süsihappegaasi emissiooni. Seda tervitasid ennekõike söetööstuse esindajad, keda need piirangud kõige enam olid mõjutanud.  Trump esitles seda korraldust kui USA energiasõltumatuse otsust, mis aitab kaasa just kodumaise energiatootmise arendamisele. Samas paneb see otsus küsimärgi alla USA võimekuse täita oma kohustusi, mis ta võttis 2015. aastal Pariisis sõlmitud kliimamuutuse tõkestamise kokkuleppega.

Kongressi komiteedes jätkusid pingelised vaidlused Venemaa sekkumise üle USA 2016. aasta presidendivalimistesse ja president Trumpi väidete üle, et Obama käsul kuulati pealt tema valimiskampaania meeskonnaliikmete kõnelusi. USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey ütles  USA Kongressi luurekomitee ees tunnistusi andes, et FBI jätkab demokraatliku partei häkkimise uurimist ning uurib ka USA kodanike võimalikku osalust selles. Samuti uurib FBI vastuluuretegevuse raames Venemaa valitsuse jõupingutusi sekkuda 2016. aasta presidendivalimistesse. See hõlmab ka Trumpi kampaaniaga seotud isikute ja Vene valitsuse kõikvõimalike kontaktide uurimist ning võimalike seoste leidmist. Kongressi esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest juht Devin Nunes teatas aga, et talle teatavaks saanud informatsiooni kohaselt jälgisid USA luureasutused Donald Trumpi üleminekumeeskonna liikmeid, ehkki nemad ei olnud jälgimise peamine sihtmärk ja tegevus oli seaduslik. Siiski nägid luurekomitee demokraatidest liikmed Nunes’i esinemises katset Trumpi süüdistusi õigustada.

USA välispoliitiliste sidemete seisukohalt olulisim sündmus oli kahtlemata Saksa liidukantsleri Angela Merkeli märtsi keskpaigas toimunud visiit USA-sse ja esmakohtumine president Trumpiga. Riigijuhtide pressikonverentsil oli kindlasti olulisim see, et Trump rõhutas Merkelile USA tugevat toetust NATO-le. Ta kordas samas juba oma varasemat seisukohta, et USA suhtes on ebaõiglane, et osad NATO riigid ei kuluta kaitsevaldkonnale nii palju kui kokku lepitud ja on vaja kõikide liitlaste õiglase osa tasumist kaitsekuludest. Trump leidis, et paljud riigid „võlgnevad“ varasematest aastatest tohutuid summasid ning see on Ameerika Ühendriikide suhtes väga ebaõiglane. Need riigid peavad maksma oma „võla“. See pressikonverentsil Trumpi välja öeldud seisukoht andis ka aluse briti ajalehes The Times avaldatud spekulatsioonidele, et Trump esitas läbirääkimistel Saksamaale konkreetse arve, kui palju Saksamaa NATO-le võlgneb. Seda väidet Saksa ja USA ametiisikud küll hiljem ametlikult eitasid.

Merkel omakorda rõhutas, et NATO on Saksamaa jaoks prioriteet ja kordas, et ka Saksamaa on valmis suurendama kaitsekulutusi. Tema sõnul jõuab Saksamaa kaitsekulutustega 2 protsendi tasemeni aastaks 2024. Merkel avaldas samuti heameelt selle üle, et USA toetab Minski protsessi, millega püütakse leida lahendus Ukraina konfliktile.

Kohtumisel olid arutluse all ka Saksamaa ja USA kaubandussuhted ning USA president rõhutas, et ootab suhetest Berliiniga õiglast ja vastastikkust kaubanduspoliitikat. Ta märkis, et toetab küll vabakaubandust, kuid ka õiglast kaubandust, mis aitab säilitada USA töökohti.

Oluliseks arenguks oli USA senati otsus kiita ülekaalukalt heaks Montenegro liitumine NATO-ga. Eelnõu poolt hääletas 97, vastu oli kaks senaatorit. Välisminister Rex Tillerson oli eelnevalt veennud senatit, et kiire otsuse vastuvõtmine Montenegro liitumise osas on USA huvides. Otsuse vastuvõtmist oligi seni pidurdanud kahe isolatsionistlikult meelestatud vabariiklasest senaatori – Rand Pauli ja Mike Lee – vastuseis, kes leidsid, et Montenegro liitumine ei lisa midagi NATO kaitsevõimsusele ja samas provotseerib ilmaasjata Venemaad. Tehtud otsus võimaldab Montenegrol tõenäoliselt osaleda maikuisel NATO tippkohtumisel juba alliansi täisliikmena.

Märtsis lõpus toimus ka NATO välisministrite kohtumine, kus USA tõstatas järjekordselt nõude, et NATO liitlased suurendaksid kaitsekulutusi. USA välisminister Rex Tillerson kutsus NATO liitlasi üles mais toimuval NATO tippkohtumisel, kus osaleb ka USA president Donald Trump, leppima kokku plaanide osas kaitsekulutuste tõstmiseks. USA ootab 2017. aasta lõpuks NATO liitlastelt kaitsekulutuste tõstmise lubaduse täitmist või plaani selle täitmiseks. Liitlased, kellel ei ole praegu konkreetset plaani kulutada riigikaitsele 2024. aastaks kaks protsenti SKT-st, peavad selle koheselt koostama. Liitlased, kellel on plaan kahe protsendi suuniseni jõudmiseks olemas, peavad jõupingutusi kiirendama ja näitama tulemusi.

Samuti soovis Tillerson, et liitlased suurendaksid osalust terrorismivastases võitluses. Ka arutati halvenevat olukorda Ukrainas ja vajadust, et NATO aitaks kaasa Venemaa agressiooni lõpetamisele. Tillerson lubas, et USA Venemaa vastased sanktsioonid jäävad kehtima seniks, kuni Moskva agressiooni Ukrainas lõpetab.

Märtsi viimasel nädalal toimus Eesti, Läti ja Leedu välisministrite visiit Washingtoni, mille käigus toimus kohtumine USA välisministri Tillersoniga. Kohtumisel tänasid Balti riikide välisministrid USA-d pikaajalise panuse eest Balti riikide ja Euroopa julgeolekusse ning kinnitasid Balti riikide pühendumust kaitsekohustuse täitmisele. Tillerson kinnitas omalt poolt, et USA toetus NATO-le on kindel. Lisaks kohtuti USA Kongressi juhtidega, kohtumistel rõhutati transatlantilise koostöö olulisust. Kohtumisel USA presidendi julgeolekunõustaja Herbert Raymond McMastersiga rõhutati vajadust tugevdada NATO heidutusvõimet ja arendada transatlantilist koostööd.

Jäta oma kommentaar

*