Podcastid


  • 7. veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso NATO ja Euroopa julgeolek

    oktoober 31st, 2016

    veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso – NATO ja Euroopa julgeolek. Saatejuht Karmo Tüürnato-european-defence-spending-2015

    1- NATO kaitseministrite kohtumine – mis oli kõne all ja milles kokku lepiti?

    Vaheküsimus – Venemaa esindaja Gruško teatas juba, et Venemaa ei jäta NATO tegevustele vastamata. Mida võib see tähendada?

    2- Euroopa kaitseühenduse loomine. Kas see võib olla toimiv lisahoob, panemaks Euroopa riike suunama 2% kaitsekulutusteks? Või teistpidi võttes – kas selline tegevus pole ressursside pihustamine?

    Vaheküsimus – kas ja kuivõrd võib Brexit mõjutada Euroopa-sisest kaitsekoostööd?

    3- regionaalse julgeoleku mõttes on meie jaoks oluline koostöö Soomega. Tihtipeale käsitletakse seda ka kolmnurkeses võtmes: Eesti-NATO-Soome. Soome kaitseminister Stubb on öelnud, et Eesti NATO-liikmelisus suurendab ka Soome julgeolekut. Kas selles kolmnurgas on näha olnud mingeid liikumisi?

    ——–

    pilt võetud siit

  • 6.veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa Parlamendist

    oktoober 27th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa Parlamendist. Saatejuht Karmo Tüür.strasbourg_istungisaal

    – Kas ja kuidas on Euroopa parlamendi tööd mõjutanud Brexit. Tuleb ju lahendada kasvõi selline tehnilisena mõjuv detail – kuidas ümber jagada kohad. Kas Brexit on üldse teemaks?
    Vaheküsimus – kuidas Briti MEP’id ise üldse jagunevad selles küsimuses?

    – Euroopa parlament ja Venemaa. Kui NATO ja VF on sisuliselt koostöö külmutanud, siis kuidas on EP ja VF suhted? Kas VF üldse ilmutab mingit aktiivsust EP suunal?
    Vaheküsimus: Kui tihti on üldse näha Tšižovi, kes on nüüd juba üle 10 aasta VF esindaja EP juures ja kes reeglite kohaselt võib ainsa vene diplomaadina siseneda EP ruumidesse ilma luba taotlemata?

    – Eesti saadikud ja Eesti eesistumine. Kas selle riigi saadikud, kelle riik on parasjagu eesistuja, tunnevad ka mingil moel täiendavat tähelepanu või koguni survet? Eesistujariik saab ju tõsta üles mingi teema, mis võib mõnele teisele riigile / saadikugrupile olla oluline või hoopis vastukarva.

    – Euroopa kaitseliit – misasi see on ja missugune saab olema nt Eesti panus sellesse?

     

  • 5. Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp julgeolekust

    oktoober 17th, 2016

    security-wordcloud5. Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp julgeolekust. Saatejuht Karmo Tüür

    1- Kas Läänemere regiooni julgeolekuolukorras muutus midagi peale uudist, mille kohaselt viidi Kaliningradi Iskander M tüüpi raketid

    vaheküsimus: Venemaa enda versiooni kohaselt ta ju ainult vastab Lääne tegevusele – ka Kaliningradi raketid on vaid vastuseks NATO raketikilbile. Kas Venemaa saab endale tegelikult lubada sellist nö uut võidurelvastumist?

    2- Võtame natukese laiema plaani ehk Euroopa julgeoleku, mis suuresti on siiani põhinenud NATO’l. Kuidas kõlavad selles kontekstis üleskutsed ehitada välja Euroopa armee?

    Vaheküsimus: Kas on midagi õppida WEU WUDO kogemusest

    3- Veelgi globaalsemalt – igasugusel süsteemil/ideel/poliitikal leidub alati oponente. Olemasolevat soovitakse kas reformida või sootuks uut ehitada. Globaalset julgeolekusüsteemi praegu pole paistmas. Oleks ilmselt üsna loogiline eeldada, et olemasoleva peamise julgeolekustruktuuri ehk NATO kõrvale või asemele üritatakse vähemalt retooriliselt luua midagi uut. Missugune võiks olla see uus ja/või alternatiivne moodustis?

  • 4. Veerandtund väliskommentaatoriga: Maili Vilson Gruusia 2016.a parlamendivalimistest

    oktoober 10th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Maili Vilson Gruusia 2016.a parlamendivage_valimisedlimistest. Saatejuht Karmo Tüür

    Kõiki valimisi saab vaadelda nö kolmetaktilisena: ettevalmistus ehk kampaania, valimisprotseduur ise ja tulemused.

    1- mille ümber keerles kampaania, mis olid peamised teemad?

    Vaheküsimus: kuivõrd vastab tõele, et valimised keerlesid ümber ekspresident Mihhail Saakašvili?

    2- Valimispäeva eel ja ka ajal toimus ka vägivallaakte, kuid kuidas üldiselt iseloomustada seda demokraatia seisukohalt üliolulist protseduuri Gruusias?

    Vaheküsimus: kuidas seletada valimisaktiivsuse langust (oli 60, seekord 52%)

    3- Kui vaadata valimistulemustele formaalse pilguga otsa, siis on Gruusia parlamendis taas kord sisuliselt vaid kaks parteid. kas see tähendab kaheparteilise süsteemi väljakujunemist a la USA?

    Vaheküsimus: me ju teame vaid umbes poolt valimistulemusest ehk parteinimekirjade oma – kas üksikmandaadite osas võib midagi muuta?

    Välispoliitilist – kas EV välispoliitika planeerijate seisukohalt midagi muutus?

  • 3. Veerandtund väliskommentaatoriga: Jüri Maloverjan BREXIT’ist

    oktoober 3rd, 2016

    3. Veerandtund väliskommentaatoriga: Jüri Maloverjan BREXIT’istbrexit

    1- Oled viimasel ajal resideerunud Inglismaal. Esimene küsimus on kõige üldisemat laadi – mida ja kuipalju seal räägitakse Brexitist? Referendumi eel ja järel oli see teema mõistagi esiuudis, tõenäoliselt on ka inglise meedias tekkinud väsimus ja esikülgedel on teised uudised?

    Vaheküsimus – kas BBC on nn peavoolumeedia ja kas oli tajuda eelistust?

    2- Uue peaministri jaoks on ilmselt peamine probleem siiski naela langev väärtus, paljude suurettevõtete võimalik riigist lahkumine jne. Kuid inimloomuse üks omadusi on hakata varem või hiljem otsima kõiges toimuvas ka positiivseid külgi. Nagu öeldakse – oleks patt lasta raisku head kriisi. Kas on hakatud ka rääkima sellest, et kuidas olukord enda kasuks keerata?

    Vaheküsimus – kas olukorda võib enda kasuks pöörata hoopis mõni kolmas riik, suurendades Inglismaal oma mõjuvõimu?

    3- UK on Eesti jaoks olnud välismajanduse mõttes suhteliselt olulisel 9-10. kohal, kuid sellest tunduvalt olulisem on olnud julgeolekualane koostöö. Kas BREXIT on endaga toonud ka laiemaid isolatsionalistlikke meeleolusi ning soovi taanduda ka julgeolekualasest koostööst?

    Lõpuküsimus – kas Eesti ametnikel ja poliitikutel maksab kohtumistel briti kolleegidega BREXIT’i teemat torkida või mitte?

  • 2. Veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA presidendivalimistest

    september 26th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA presidendivalimistest. Saatejuht Karmo Tüür

    1- Donald Trumpi populaarsuse põhjuste üle rahva hulgas on räägitud palju – nn vihase vaese valge mehe protest, Trumpi oskus korraldada igast esinemisest šõu, panna ajakirjandus endast rääkima jne. Kuidas aga juhtus, et niivõrd vastuoluline kandidaat sai vajaliku toetuse oma parteis?

    2- Valimiste kipuvad pahatihti olema mitte kampaaniad vaid antikampaaniad. Nö wikileaksi ajastul on üheks mustaks tehnoloogiaks kõikvõimalike salafailide väljapaiskamine. Hillary Clintoni meilivahetus, FBI uurimisaluseks olemine jne. Missugust Clintoni nõrka kohta enim tema vastu ära kasutatakse ja kas mõni neist võib saada ka sisuliseks komistuskiviks?

    3- Vähemalt esmapilgul näivad kandidaatide seisukohad olema enamiks võtmeküsimustest risti vastupidised, alates suhtumisest aborti, relvakontrolli, piiride avatusse jne. Kuid valimiste eel võib iga kandidaat tulistada nö puusalt, lubada kõike mis kampaania seisukohalt õige näib. Kuid valituks osutumise järel satuvad nad kõik üsna ahtakestesse raamidesse, mida määratlevad nii eelarvelised kohustused, pikaajalised lepingud kui ka täideviijate meelestatus. Mil määral nüüd siiski otsustab konkreetne isik USA presidendi postil – oskad ehk tuua: a) näite ajaloost b) mida tõenäoliselt Trump ja Clinton teeks tegelikult erinevalt.

    4 – kaalukeele-osariigid

    Vaheküsimusteks – kas Eesti peaks hakkama tegema lobitööd kandidaatide meeskondadega? Kas USA’s võib jääda president valimata?

     

  • 1. Veerandtund väliskommentaatoriga: Raivo Vare Duumavalimistest Venemaal

    september 19th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Raivo Vare Duumavalimistest Venemaal. Saatejuht Karmo Tüür.

    Venemaal toimusid ühtse valimispäeva formaadis enam kui 5000 erinevat valimist kõikvõimalikesse kogudesse ja ametikohtadele. Kas selles massiivis oli näha ka mingeid üldisi mustreid?

    Nendeks valimisteks muudeti valimissüsteemi. Mindi tagasi skeemi juurde, kus pooled kohad jaotati valimisnimekirjade alusel, pooled aga ühemandaadilistes ringkondades. Miks seda tehti?

    Toomaks väliskommentaari formaati sisse ka veidi välispoliitikat – kuidas peaks Eesti ametnikud ja parlamendisaadikud käituma, kui nende vastaspooleks saavad olema need neli saadikut, kes said valitud Krimmist?