Podcastid


  • 12. veerandtund väliskommentaatoriga: Raul Allikivi Jaapani-Venemaa suhetest

    detsember 13th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Raul Allikivi Jaapani-Venemaa suhetest. Saatejuht Karmo Tüür
    jaapani-pohjaterritooriumid
    15.dets peaks kohtuma Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin. Loomulikult on peamine ootus, et käsitlemist leiab ka Kuriilide või siis Põhjaterritooriumite staatus. Kuivõrd on see teema üleüldse Jaapanis kõige laiemas mõttes nähtav-kuuldav?

    Jaapanis eksisteerivad mõned huvigrupid, kellel on selged huvid mitte lasta teemat ujunenda.

    Kas Jaapani seisukohalt on nö poolik lahendus ehk kahe saare tagastamine vastuvõetav lahendus? Oletame et see nii ka juhtub, et kaks saart tulevad tagasi – kus on garantiid et hiljem ei hakata ikkagi nõudma ka ülejäänuid?

    Mis on nö piitsaks ja präänikuks jaapanlaste käes, millega sundida oma läänenaabrit läbirääkimiste laua taha?

    Kas Jaapan saab endale lubada praeguse olukorra jätkumist, kas mingit rolli võib mängida ka konflikt saarestiku teises otsas ehk vormilt analoogsed vaidlused Hiinaga?

    Jaapanlased on agarad uurima Eesti kogemust Venemaaga piiriläbirääkimistel. Kas Eestil on midagi soovitada Jaapani kolleegidele?

     

  • 11. veerandtund väliskommentaatoriga: Kalmar Kurs hariduspoliitika ja välispoliitika seostest

    detsember 3rd, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Kalmar Kurs hariduspoliitika ja välispoliitika seostest. Saatejuht Karmo Tüürrvharidus

    Hariduspoliitika on küll oluline osa Eesti välissuhtlusest, kuid kas sellel on ka välispoliitiline mõõde?

    Kas oleme EL normide ülevõtja või ise ka normilooja?

    Haridus ja julgeolekuriskid

    Haridus välismaal kui ajude väljaviija?

    —-

    pilt võetud siit

  • 10.veerandtund väliskommentaatoriga: Mart Nutt – valimised Montenegros

    november 20th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Mart Nutt – valimised Montenegros. Saatejuht Karmo Tüür

    1. Montenegros toimusid hiljuti parlamendivalimised. Olid neil vaatlejaks, sestap alustame sellest – mis oli peamine nö veelahe, mille ümber toimus konkurents?
    Vaheküsimus – kuidas asi toimus nö protseduraalses mõttes alates kampaaniast kuni valimispäeval toimununi.
    2. Montenegro ja NATO. See liikmelisus on suur muudatus ühele riigile ja nagu iga muudatus, nii ilmselt ka see leiab nii toetajaid kui vastuseisjaid. Mis meeleolusid oli kohapeal tajuda?
    Vaheküsimus – kas Montenegro on sisuliselt ja tehniliselt valmis, lisaks poliitilisele tahtele on vaja ju ka palju enamat
    3. Väidetav riigipöördekatse – mis see siis ikkagi oli?
    Montenegro ja Eesti – mida meie saame teha ja mida nemad ootaks?
    —-
    Pilt võetud siit

     

  • 9. veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas – USA presidendivalimistest tagasivaates

    november 16th, 2016

    welcome_to_reality

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas – USA presidendivalimistest tagasivaates. Saatejuht Karmo Tüür.

    Kuidas juhtus nii et enamik ennustas valesti? Oli see eliitide soovmõtlemine, et jätkama peab keegi nö omade hulgast? Mina enda puhul tunnistan küll, et ilmselgelt lasksin end juhtida soovmõtlemisel stiilis “no nii ei saa ju ometigi juhtuda”

    Kas me näeme mingit üldisemat trendi valmiste mustrites … ja seda tegelikult juba aastaid?

    Mida me tegelikult teame USA kui oma olulisima liitlase tulevasest välispoliitikast?

    Kas meil / Läänel / NATO’l peaks olema plaan B juhuks kui USA otsustab minna isoleerumise teed?


    pilt võetud siit

  • 8. veerantund väliskommentaatoriga: Vladimir Sazonov propagandast

    november 8th, 2016

    veerantund väliskommentaatoriga: Vladimir Sazonov propagandast. Saatejuht Karmo Tüür

    Propaganda üks üldine joon on siltide ja stampide kasutamine, mis võimaldavad mõtlemise ja analüüsi asendada emotsioonidega. Vene propagandast rääkides tulevad koheselt meelde sellised võimsad ja sissetöötatud meemid nagu „fašistid“, „GozDep“,  „Geiropa“ jne. Kas Venemaa Föderatsiooni poolt viljeletav propagandal on mingeid kindlaid üldiseid jooni, mida saab pidada ainult sellele riigile omaseks?

    Kui propaganda tervikuna on suhteliselt neutraalne mõiste (nt tervislike eluviiside või liiklusohutuse propaganda) siis kui seda kasutatakse infosõja osana, pole enam põhjust rääkida neutraalsusest. Kas Venemaa on infosõjas?

    Sul on varsti ilmumas üks raamat sel teemal, millest see räägib?

    Välispoliitika nurgake – mida ja kuidas peaks Eesti tegema, seismaks vastu informatsioonilisele mõjutustegevusele?

    ————-

    Pilt võetud siit

     

  • 7. veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso NATO ja Euroopa julgeolek

    oktoober 31st, 2016

    veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso – NATO ja Euroopa julgeolek. Saatejuht Karmo Tüürnato-european-defence-spending-2015

    1- NATO kaitseministrite kohtumine – mis oli kõne all ja milles kokku lepiti?

    Vaheküsimus – Venemaa esindaja Gruško teatas juba, et Venemaa ei jäta NATO tegevustele vastamata. Mida võib see tähendada?

    2- Euroopa kaitseühenduse loomine. Kas see võib olla toimiv lisahoob, panemaks Euroopa riike suunama 2% kaitsekulutusteks? Või teistpidi võttes – kas selline tegevus pole ressursside pihustamine?

    Vaheküsimus – kas ja kuivõrd võib Brexit mõjutada Euroopa-sisest kaitsekoostööd?

    3- regionaalse julgeoleku mõttes on meie jaoks oluline koostöö Soomega. Tihtipeale käsitletakse seda ka kolmnurkeses võtmes: Eesti-NATO-Soome. Soome kaitseminister Stubb on öelnud, et Eesti NATO-liikmelisus suurendab ka Soome julgeolekut. Kas selles kolmnurgas on näha olnud mingeid liikumisi?

    ——–

    pilt võetud siit

  • 6.veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa Parlamendist

    oktoober 27th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa Parlamendist. Saatejuht Karmo Tüür.strasbourg_istungisaal

    – Kas ja kuidas on Euroopa parlamendi tööd mõjutanud Brexit. Tuleb ju lahendada kasvõi selline tehnilisena mõjuv detail – kuidas ümber jagada kohad. Kas Brexit on üldse teemaks?
    Vaheküsimus – kuidas Briti MEP’id ise üldse jagunevad selles küsimuses?

    – Euroopa parlament ja Venemaa. Kui NATO ja VF on sisuliselt koostöö külmutanud, siis kuidas on EP ja VF suhted? Kas VF üldse ilmutab mingit aktiivsust EP suunal?
    Vaheküsimus: Kui tihti on üldse näha Tšižovi, kes on nüüd juba üle 10 aasta VF esindaja EP juures ja kes reeglite kohaselt võib ainsa vene diplomaadina siseneda EP ruumidesse ilma luba taotlemata?

    – Eesti saadikud ja Eesti eesistumine. Kas selle riigi saadikud, kelle riik on parasjagu eesistuja, tunnevad ka mingil moel täiendavat tähelepanu või koguni survet? Eesistujariik saab ju tõsta üles mingi teema, mis võib mõnele teisele riigile / saadikugrupile olla oluline või hoopis vastukarva.

    – Euroopa kaitseliit – misasi see on ja missugune saab olema nt Eesti panus sellesse?

     

  • 5. Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp julgeolekust

    oktoober 17th, 2016

    security-wordcloud5. Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp julgeolekust. Saatejuht Karmo Tüür

    1- Kas Läänemere regiooni julgeolekuolukorras muutus midagi peale uudist, mille kohaselt viidi Kaliningradi Iskander M tüüpi raketid

    vaheküsimus: Venemaa enda versiooni kohaselt ta ju ainult vastab Lääne tegevusele – ka Kaliningradi raketid on vaid vastuseks NATO raketikilbile. Kas Venemaa saab endale tegelikult lubada sellist nö uut võidurelvastumist?

    2- Võtame natukese laiema plaani ehk Euroopa julgeoleku, mis suuresti on siiani põhinenud NATO’l. Kuidas kõlavad selles kontekstis üleskutsed ehitada välja Euroopa armee?

    Vaheküsimus: Kas on midagi õppida WEU WUDO kogemusest

    3- Veelgi globaalsemalt – igasugusel süsteemil/ideel/poliitikal leidub alati oponente. Olemasolevat soovitakse kas reformida või sootuks uut ehitada. Globaalset julgeolekusüsteemi praegu pole paistmas. Oleks ilmselt üsna loogiline eeldada, et olemasoleva peamise julgeolekustruktuuri ehk NATO kõrvale või asemele üritatakse vähemalt retooriliselt luua midagi uut. Missugune võiks olla see uus ja/või alternatiivne moodustis?

  • 4. Veerandtund väliskommentaatoriga: Maili Vilson Gruusia 2016.a parlamendivalimistest

    oktoober 10th, 2016

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Maili Vilson Gruusia 2016.a parlamendivage_valimisedlimistest. Saatejuht Karmo Tüür

    Kõiki valimisi saab vaadelda nö kolmetaktilisena: ettevalmistus ehk kampaania, valimisprotseduur ise ja tulemused.

    1- mille ümber keerles kampaania, mis olid peamised teemad?

    Vaheküsimus: kuivõrd vastab tõele, et valimised keerlesid ümber ekspresident Mihhail Saakašvili?

    2- Valimispäeva eel ja ka ajal toimus ka vägivallaakte, kuid kuidas üldiselt iseloomustada seda demokraatia seisukohalt üliolulist protseduuri Gruusias?

    Vaheküsimus: kuidas seletada valimisaktiivsuse langust (oli 60, seekord 52%)

    3- Kui vaadata valimistulemustele formaalse pilguga otsa, siis on Gruusia parlamendis taas kord sisuliselt vaid kaks parteid. kas see tähendab kaheparteilise süsteemi väljakujunemist a la USA?

    Vaheküsimus: me ju teame vaid umbes poolt valimistulemusest ehk parteinimekirjade oma – kas üksikmandaadite osas võib midagi muuta?

    Välispoliitilist – kas EV välispoliitika planeerijate seisukohalt midagi muutus?

  • 3. Veerandtund väliskommentaatoriga: Jüri Maloverjan BREXIT’ist

    oktoober 3rd, 2016

    3. Veerandtund väliskommentaatoriga: Jüri Maloverjan BREXIT’istbrexit

    1- Oled viimasel ajal resideerunud Inglismaal. Esimene küsimus on kõige üldisemat laadi – mida ja kuipalju seal räägitakse Brexitist? Referendumi eel ja järel oli see teema mõistagi esiuudis, tõenäoliselt on ka inglise meedias tekkinud väsimus ja esikülgedel on teised uudised?

    Vaheküsimus – kas BBC on nn peavoolumeedia ja kas oli tajuda eelistust?

    2- Uue peaministri jaoks on ilmselt peamine probleem siiski naela langev väärtus, paljude suurettevõtete võimalik riigist lahkumine jne. Kuid inimloomuse üks omadusi on hakata varem või hiljem otsima kõiges toimuvas ka positiivseid külgi. Nagu öeldakse – oleks patt lasta raisku head kriisi. Kas on hakatud ka rääkima sellest, et kuidas olukord enda kasuks keerata?

    Vaheküsimus – kas olukorda võib enda kasuks pöörata hoopis mõni kolmas riik, suurendades Inglismaal oma mõjuvõimu?

    3- UK on Eesti jaoks olnud välismajanduse mõttes suhteliselt olulisel 9-10. kohal, kuid sellest tunduvalt olulisem on olnud julgeolekualane koostöö. Kas BREXIT on endaga toonud ka laiemaid isolatsionalistlikke meeleolusi ning soovi taanduda ka julgeolekualasest koostööst?

    Lõpuküsimus – kas Eesti ametnikel ja poliitikutel maksab kohtumistel briti kolleegidega BREXIT’i teemat torkida või mitte?