Podcastid


  • 32.veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Pappel – vaade Hiinasse ja Hiinast välja

    mai 31st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Pappel – vaade Hiinasse ja Hiinast välja. Saatejuht Karmo Tüür

    Vaatame seekord maailmale otsa läbi Hiina prisma

    Üldine. Juba ammu enne eelmise sajandi lõppu on mantrana korratud: 21.saj saab olema Hiina sajand. Kas ta siis on seda? Esiteks – kas on olemas objektiivseid aluseid selle väite kinnituseks? Teiseks – kas Hiinal endal on ambitsioone olla nö maailmadirektor?

    Globaalselt oluline. Hiina-USA. Donald Trump oma hiljutisel välisturneel nimetas Saksamaad talle omasel moel „very bad“, kuna Saksa-USA kaubandusbalanss on Saksa poole kaldu. Hiina peaks selle loogika kohaselt olema „very-very bad, thats true!“ Kuidas Hiina ise näeb oma suhteid USA’ga?

    Regionaalselt oluline. Hiina-Venemaa. Venemaal on väga levinud geopoliitiline ja geostrateegiline maailmamõtestamine. Selle kohaselt peetakse ennast nö südamaaks ja Vene-Hiina koostöötelg algab Moskvast, mitte Pekingist. Kuidas vaadatakse Hiinast nö põhja-aladele?

    Kuidas Hiina näeb oma suhteid Euroopa Liiduga – kas pigem kui hulk bilateraalseid suhteid?

    pilt võetud siit

  • 31.veerandtund väliskommentaatoriga: Toomas Alatalu olukorrast Venezuelas

    mai 6th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Toomas Alatalu olukorrast Venezuelas. Saatejuht Karmo Tüür

    Võtame oma tänase vestluse aluseks klassikalise kolmik-skeemi: mis oli enne, mis on praegu ja mis saab edasi. Ainult et pöörame selle veidi ümber, alustame hetkeolukorrast.

    Niisiis esimene küsimus – mis hetkel toimub Venezuelas. Räägitakse tervest kriiside puntrast, kuhu riik on sattunud, alates fiskaalsest kriisist (u700% inflatsioon) kuni poliitiliseni, tervishoiu-asutuste olukorrast kuni struktuursete majanduslike probleemideni. Räägitud on koguni „mitte-konventsionaalsest sõjast“, mis riigis käib. Mis on sinu hinnang hetkel toimuvale?

    Teiseks – mis on sellise olukorrani viinud? Välised vaatlejad räägivad enamasti sisemistest põhjustest, andetust katsest juurutada sotsialismi, korruptsioonist jne. Sisemised, eriti nö Boliviaarliku revolutsiooni pooldajad, süüdistavad kõiges väliseid kurjuse allikaid: Maailmapanka, Rahvusvahelist valuutafondi, mõistagi USA’d. Mis on siiski see juurpõhjus, mis on praeguse olukorrani viinud?

    Kolmandaks – mis saab edasi? Missugused on võimalikud stsenaariumid ja missugune neist on kõige tõenäolisem?

    Lõpetuseks – sinu soovitused Eesti välispoliitika huvilistele/mõtestajatele? Venezuela pole ilmselgelt meie prioriteetide hulgas (Eesti kaudu on küll voolanud veidi Venezuela naftat Valgevenesse, kuid laias laastus on tegu siiski kauge kandiga) ning hetkel on Välisministeeriumi kodulehel üleval soovitus vältida sinna sõitmast. Kuid oma mõtestatud seisukoht peaks meil olema ka selle riigi ja kriisi osas.

    pilt võetud siit

  • 30.veerandtund väliskommentaatoriga: Helga Kalm Iraani presidendivalimistest

    mai 1st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Helga Kalm Iraani presidendivalimistest. Saatejuht Karmo Tüür.

    Iraani presidendivalimstele registreerus 1636 kandidaati (sh 137 naist) sõelale jäi aga 6. Valimisteni on mõned nädalad aega, kuid mis täpsemalt selles Lähis-Ida piirkonnas üliolulises riigis toimumas on, rääkisime jugeolekueksperdiga Helga Kalm.

    Üldine küsimus – mis roll on Iraanis presidendil? Sisuliselt allub ju kõik rahbarile ehk Kõrgemale Ülemjuhatajale (viimased 28 aastat ajatolla Ali Khamenei), kas presidendi nö meelsusest midagi üldse sõltub?

    Mis roll on Järelvalvenõukogul ja miks lükati tagasi Mahmoud Ahmadinejad kandidatuur?

    Sõelale jäi kuus kandidaati – keda peetakse peamisteks favoriitideks ja mis on nende peamisteks teemadeks, mille ümber ehitatakse üles valimiseelset retoorikat?

    Mis on see peamine küsimus, mida peaks Iraanis toimuva puhul endale selgeks tegema, et mõista seal ning laiemalt regioonis toimuvat?

    pilt võetud siit

  • 29. veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias

    aprill 29th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias. Saatejuht Karmo Tüür

    Makedoonia parlament sattus protestijate rünnaku alla peale spiikrivalimisi. Mis ja miks toimub, ning mis on laiemad jõujooned piirkonnas, sellest rääkisime EV suursaadikuga Makedoonias Daniel Schaer

    Alustuseks lihtne „mis“ küsimus – mis toimus Makedoonia parlamendis

    Esimene „miks“ – miks rahutused alguse said? Missugused loosungid olid tänaval, protestijate retoorikas

    Teine “miks” – miks nähakse makedoonlaste ja albaanlaste vastuseisu kui „multipolaarse“ (ehk Venemaale sobiva) ja „monotsentristliku“ (ehk mittesobiva) maailmakorralduse kokkupõrget.

    Balkan on üks keerukamaid piirkondi Euroopas. Et mitte uppuda detailides, mis on need peamised jõujooned, millele peaks kõrvaltvaateja tähelepanu pöörama, üritades mõtestada praegu toimuvat ja pikemaid arenguid.

    pilt võetud siit

     

  • 28.veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel

    aprill 24th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel. Saatejuht Karmo Tüür

    Kõige üldisemalt – minu väide on, et nähtused mida me tunneme nn värviliste revolutsioonide, hiljem „araabia kevade“ nime all ning nüüd ka Euroopa ja USA valimistel, on ühe ja sama protsessi eri ilmingud. Lihtsalt jäikades, autoritaarsetes riigimudelites on selle avaldumised järsemad ja rabedamad, demokraatlikke ventiile pakkuvates süsteemides aga avaldumisvormid leebemad. Kuidas kommenteerid sellist väidet?

    Prantsusmaa presidendivalimiste hetkeseisu me teame – teise vooru said Macron ja Le Pen. Ehkki me oleme harjunud käistlema Prantsusmaad pigem presidendtaalse vabariigina, on äärmiselt oluline ka presidendi ja parlamendi suhe. Presidendi üks peamiseid poliitilisi hoobi on võime nimetada peaministrit, kuid parlamendi alamkojal ehk Rahvusassambleel on õigus peaminister maha võtta. Sel aastal on tulemas ka parlamendivalimised – kuidas on kummagi kandidaadi suhe parlamendiga?

    Oletame et võitjaks osutub siiski Le Pen. Kui suur on tõenäosus, et ta teeb selles mõttes Trumpi, et alguses lubab küll „teha Prantsusmaa taas suureks“ (antud juhul küll vabastada Prantsusmaa), kuid saades võimule, loksub siiski pigem suurriigi juhile ootuspärasesse rolli?

    Kas see mida me näeme, võib olla samm Kuuendasse Vabariiki?

    Mida peaks Eesti tegema, kui Prantsusmaa siiski käivitab EL’ist lahkumise mehhanismi? Kas peaksime valmistuma eluks peale Euroopa Liitu?

    pilt võetud siit

     

  • 27. veerandtund väliskommentaatoriga: Peeter Raudsik – Süüria konflikt: vaade Katarist

    aprill 12th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Peeter Raudsik – Süüria konflikt: vaade Katarist. Saatejuht Karmo Tüür

    – Eestist vaadatuna on Katar üks kauge maanurk, millele on keeruline omistada mingit rolli Süüria konfliktis. Samas vaadates vene erialast kirjandust, peetakse Katari vahel vaata et kõige kurja juureks. Kas ja kuivõrd Kataris endas nähakse enda seotust käimasoleva konfliktiga

    – kuidas kohapeale publikum, meedia ja eksperdid reageerisid USA raketirünnakule

    – missugusena nähakse Venemaa rolli, kas nö orgaanilise mängurina, kellel on piirkonnas õigustatud huvid?

    – rääkides Süürias toimuva tulevikust, siis on alati võimalik rääkida vähemalt kahest  versioonist: soovitav ja tõenäoline. missugused need kaks varianti on Katari mätta otsast vaadatuna?

    – mõni soovitus Eesti välispoliitika mõtestajatele – millele senisest rohkem tähelepanu pöörata, mida teistmoodi teha?

    pilt võetud siit

  • 26. veerandtund väliskommentaatoriga: Veronika Svištš abist Ukrainale

    märts 29th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Veronika Svištš abist Ukrainale. Saatejuht Karmo Tüür

    Arenguabi on osa Eesti välispoliitikast ja Ukraina üks meie välispoliitika sihtriike. Seega on MTÜ Mondo oma Ukraina suunalises tegevuses üks Eesti välispoliitika nägusid. Missugune on MTÜ’de roll välispoliitikas? Kas see on pigem ülalt-alla või alt-üles protsess?

    Mondo tegevus Ukrainas- olukord nö põllu peal. Mis on suurim probleem, millega puutuvad kokku kohapeale jäänu inimesed, mis on suurim probleem aitajate jaoks?

    Mida saaks Eesti teha paremini selles selles suunas?

    ekraanitõmmis võetud siit

  • 25. veerandtund väliskommentaatoriga: Hille Hanso Türgi-Euroopa suhetest

    märts 23rd, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Hille Hanso Türgi-Euroopa suhetest. Saatejuht Karmo Tüür

    • Palju kära tekitanud kihutuskoosolekud Euroopas – milleks neid Türgil vaja? Kas võis olla tegu teadliku win-win olukorra loomisega enda jaoks: lubatakse, on hea (saab end näidata enda ja oma diasporaa mõjukust); ei lubata, on ikka hea (saab end näidata ebaõiglaselt koheldud kõigi türklaste kaitsjana)
    • Mida võib päriselus tähendada hoiatus, et Türgi vaatab üle oma suhted Euroopaga?
    • Suhtekolmnurk Türgi-EU-NATO. NATO peakorterist kostnud näpuviibustus oli imselt mõeldud pigem Hollandile kui Türgile, tuletades meelde, et NATO’l on Türgit väga vaja. Kas Türgis on kuulda ka mõtteid vajadusest ümber vaadata suhteid NATO’ga?
    • Nelinurk Türgi-EU-NATO-Venemaa. Türgi on teinud kord sammukese Venemaa poole, kord jälle eemale (Krimmi laevade mittelubamine oma sadamatesse).
    • Mida EV välispoliitika mõtestajad peaks praeguses olukorras silams pidama, kommenterides nt kasvõi kurdide teemat seoses Süüria sõjaga?

    pilt võetud siit

  • 24. veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa kaitseühendusest

    märts 17th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa kaitseühendusest. Saatejuht Karmo Tüür

    Arutlusel on algatus moodustada Euroopa kaitseühendus (European Defence Union). Misasi see praeguse seisuga on ja mis temast lõpuks võiks saada?

    Igasuguse uue institutsiooni loomine või poliitika kujundamine tähendab ühtlasi konkurentsi. Antud juhul siis konkurentsi Euroopa Liidu ja NATO vahel, riikide vahel eri nägemuste tõttu, nn pintsakute ja pagunite vahel, konkurentsi ressursside ja ka tähelepanu üle. Kas selles konkurentsi keskkonnas on piisavalt ühest ja ühist nägemust, mida teha tahetakse?

    Julgeolek on osa sotsiaalsest leppest kodaniku ja riigi vahel, antud juhul siis Euroopa Liidu ja euroopa riikide kodanike vahel. On olemas julgeoleku tootja riigi, sõjaväe ja vastavate agentuuride näol. Aga on ka julgeoleku tarbija ehk nö tavakodanik. Kas sõjalisest julgeolekust rääkimine ei jää kodanike jaoks uduseks, kui nende meeli ja ajalehtede pealkirju täidavad hoopis mured välispiiride pidavuse ja migratsiooni üle?

    Kas on olemas ühist ohunägemust, millele reageerimiseks praegu seda ühist vastust luuakse?

    pilt konverentsilt “Europe’s Security in a Changing International Environment” (2017.03.17, Tallinn, korraldaja Urmas Paet)

  • 23. veerandtund väliskommentaatoriga: Keit Kasemets EL 5 arengustsenaariumist

    märts 9th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Keit Kasemets EL 5 arengustsenaariumist. Saatejuht Karmo Tüür

    – Euroopa Komisjon on lauale pannud nn valge raamatu, kus on kirjas EL viis võimalikku arengustsenaariumit.
    Väidetavalt on Juncker ise versiooni nr 3 pooldaja, kas seda asutaksegi jõustama?

    – Missugune versioon oleks Eesti seisukohalt soovitavam?

    – Mida tähendab selle dokumendi kontektsis “üleilmastumise ohjeldamine”?

    – Kui tõenäoline on EL kaitsekoostööliidu loomine või kasvõi ühise, militariseeritud piirivalve, mitte piiriagentuuri edendamine?

    pilt võetud siit