Podcastid


  • 37.veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA-Vene-Hiina kolmnurgast

    juuli 31st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA-Vene-Hiina kolmnurgast. Saatejuht Karmo Tüür

    USA asepresidendi visiit Eestisse. miks nüüd, miks siia, miks selline marsruut

    • kõigepealt – kas on seost Vene-Hiina mereväeõppustega ja/või Putini Soome-visiidiga
    • miks just selline kolmik (Eesti, Gruusia, Montenegro)
    • 2% moment

    USA-Vene suhted:

    • diplomaatide väljasaatmine – miks just selline arv (eri andmetel 400-750), miks just nüüd?
    • kinnisvaraline tit-for-tat
    • mida sisuliselt kujutavad endast need sanktsioonid, mida USA Venemaa suhtes nüüd täiendavalt kehtestas

    USA-VF-Hiina:

    • kuivõrd tõsiselt võtta seda Kremli retoorikat, mille kohaselt Venemaa ja Hiina võiksid olla liitlased USA globaalsete ambitsioonide ohjeldamisel.

    ——

    pilt võetud siit

  • 36.veerandtund väliskommentaatoriga: Liisi Karindi Hiina Uue Siiditee algatusest

    juuni 22nd, 2017

     

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Liisi Karindi Hiina Uue Siiditee algatusest. Saatejuht Karmo Tüür

    Üldine: Uus Siiditee ehk „üks tee, üks vöö“ on mõeldud, ühendamaks Hiinat ja Euroopat maismaatsi: mida see annab võrreldes laevatranspordiga? Logilistiliselt ju kõlab see kui nonses. Laevaliikluses on üks-kaks piiri, siin aga kümneid piire + suurem ajakulu + kallim vedu

    Regionaalne: 16+1: mis lisaväärtust annab nn uue siiditee seest omaette formaadi loomine?

    Eesti-keskne: kas ja kui siis mida tähendab hiinlaste nägemus nii uuest siiditeest kui 16+1 meie jaoks?

     

    pilt võetud siit

  • 35. veerantund väliskommentaatoriga: Mart Nutt Kataloonia referendumist

    juuni 7th, 2017

    Veerantund väliskommentaatoriga: Mart Nutt Kataloonia referendumist. Saatejuht Karmo Tüür

    Liigume üldiselt üksikule. Katalaanid lähevad viimase kolme aasta jooksul kolmandale katsele viia läbi oma iseseisvus-referendum. Kas on võimalik tõmmata mingeid seoseid kõikvõimalike muude rahva-algatuslike, süsteemi-vastaste liikumistega alates värvilistest revolutsioonidest kuni nn araabia kevadeni välja?

    Kataloonia ja Hispaania suhted. Mis on see peamine tõukejõud, mis viib Katalooniat Hispaaniast eemale. Ja mis on siis peamine tõmbejõud, mis hoiab neid koos?

    Konkreetselt see referendum. Oletame et referendum õnnestub läbi viia – mis saab edasi, juhul kui hääletustulemus peaks olema Kataloonia iseseisvumist selgelt toetav?

    Sinu soovitus Eestis seda teemat käsitlevatele inimestele ja ametliku Hispaaniaga lävivatele ametnikele-ajakirjanikele?

    pilt võetud siit

  • 34. veerandtund väliskommentaatoriga: Indrek Tarand Euroopa Liidust kui tööriistast

    juuni 2nd, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Indrek Tarand Euroopa Liidust kui tööriistast. Saatejuht Karmo Tüür

    Teen ettepaneku rääkida Euroopa Liidust kui tööriistast. Kunagi võeti ta kasutusele majanduskoostööks ja eelkõige Saksa-Prantsuse teljel. Kas see algne üliüesanne enam pädeb?

    See instrument on pidevas muutumises, kasvõi läbi roteeruva eesistumise. Kas EP tugitoolist vaadatuna panid sa tähele tähele, et lõppes Malta eesistumine … ehk kas ja kuipalju isegi EL südames seda roteeruvat eesistumist tõsiselt võetakse?

    Lihtsatele küsimustele pole lihtsaid vastuseid, aga mis ikkagi peaks muutuma, et EL kuvand muutuks kohmakast ja ebaefektiivsest taas atraktiivseks?

    pilt võetud siit

  • 33.veerandtund väliskommentaatoriga: Raivo Vare Venemaa majanduspoliitilisest arengust

    juuni 1st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Raivo Vare Venemaa majanduspoliitilisest arengust. Saatejuht Karmo Tüür

    Mõistmaks riigi välispoliitikat, tasub mõnikord vaadata selle riigi sisse.

    1. Kõik Venemaaga tegelejad on kokku puutunud selle mõistega: presidendi mai-ukaasid. Neile viidatakse kui mingile majakale ikka veel, mis tekitab minusguses dežavuu-taju NLiiduga, kui kõike vaadeldi NLKP XXI kongressi valguses. Kuid nali naljaks, misasjad need ukaasid on ning mida nad kõnelevad meile Venemaa (sotsiaal-)majanduslikust mudelist? Kas selline ukaasi-juhtimine saab põhimõtteliselt olla efektiivne?
    2. Venemaast räägitakse tihti kui nö ressurisneeduse heast-halvast näitest. Kuidas Norral õnnestus seda needust vältida ja miks Venemaal mitte?
    3. Venemaa on ilmselt väikese üllatusega tähele pannud, et tema sotsiaal-konservatiivne retoorika on atraktiivne ka läänes. Mina tajun aga sügavat lõhet selle sotsiaal-konservatiivse retoorika ja sotsiaalmajandusliku tegelikkuse vahel … kas see on ainult minu tajuhäire?
    4. Ja lõpetuseks – sinu soovitus neile, kes ikka veel räägivad Eesti suurest võimalusest olla vahendajamaa Lääne ja Venemaa vahel?

    pilt võetud siit

  • 32.veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Pappel – vaade Hiinasse ja Hiinast välja

    mai 31st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Pappel – vaade Hiinasse ja Hiinast välja. Saatejuht Karmo Tüür

    Vaatame seekord maailmale otsa läbi Hiina prisma

    Üldine. Juba ammu enne eelmise sajandi lõppu on mantrana korratud: 21.saj saab olema Hiina sajand. Kas ta siis on seda? Esiteks – kas on olemas objektiivseid aluseid selle väite kinnituseks? Teiseks – kas Hiinal endal on ambitsioone olla nö maailmadirektor?

    Globaalselt oluline. Hiina-USA. Donald Trump oma hiljutisel välisturneel nimetas Saksamaad talle omasel moel „very bad“, kuna Saksa-USA kaubandusbalanss on Saksa poole kaldu. Hiina peaks selle loogika kohaselt olema „very-very bad, thats true!“ Kuidas Hiina ise näeb oma suhteid USA’ga?

    Regionaalselt oluline. Hiina-Venemaa. Venemaal on väga levinud geopoliitiline ja geostrateegiline maailmamõtestamine. Selle kohaselt peetakse ennast nö südamaaks ja Vene-Hiina koostöötelg algab Moskvast, mitte Pekingist. Kuidas vaadatakse Hiinast nö põhja-aladele?

    Kuidas Hiina näeb oma suhteid Euroopa Liiduga – kas pigem kui hulk bilateraalseid suhteid?

    pilt võetud siit

  • 31.veerandtund väliskommentaatoriga: Toomas Alatalu olukorrast Venezuelas

    mai 6th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Toomas Alatalu olukorrast Venezuelas. Saatejuht Karmo Tüür

    Võtame oma tänase vestluse aluseks klassikalise kolmik-skeemi: mis oli enne, mis on praegu ja mis saab edasi. Ainult et pöörame selle veidi ümber, alustame hetkeolukorrast.

    Niisiis esimene küsimus – mis hetkel toimub Venezuelas. Räägitakse tervest kriiside puntrast, kuhu riik on sattunud, alates fiskaalsest kriisist (u700% inflatsioon) kuni poliitiliseni, tervishoiu-asutuste olukorrast kuni struktuursete majanduslike probleemideni. Räägitud on koguni „mitte-konventsionaalsest sõjast“, mis riigis käib. Mis on sinu hinnang hetkel toimuvale?

    Teiseks – mis on sellise olukorrani viinud? Välised vaatlejad räägivad enamasti sisemistest põhjustest, andetust katsest juurutada sotsialismi, korruptsioonist jne. Sisemised, eriti nö Boliviaarliku revolutsiooni pooldajad, süüdistavad kõiges väliseid kurjuse allikaid: Maailmapanka, Rahvusvahelist valuutafondi, mõistagi USA’d. Mis on siiski see juurpõhjus, mis on praeguse olukorrani viinud?

    Kolmandaks – mis saab edasi? Missugused on võimalikud stsenaariumid ja missugune neist on kõige tõenäolisem?

    Lõpetuseks – sinu soovitused Eesti välispoliitika huvilistele/mõtestajatele? Venezuela pole ilmselgelt meie prioriteetide hulgas (Eesti kaudu on küll voolanud veidi Venezuela naftat Valgevenesse, kuid laias laastus on tegu siiski kauge kandiga) ning hetkel on Välisministeeriumi kodulehel üleval soovitus vältida sinna sõitmast. Kuid oma mõtestatud seisukoht peaks meil olema ka selle riigi ja kriisi osas.

    pilt võetud siit

  • 30.veerandtund väliskommentaatoriga: Helga Kalm Iraani presidendivalimistest

    mai 1st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Helga Kalm Iraani presidendivalimistest. Saatejuht Karmo Tüür.

    Iraani presidendivalimstele registreerus 1636 kandidaati (sh 137 naist) sõelale jäi aga 6. Valimisteni on mõned nädalad aega, kuid mis täpsemalt selles Lähis-Ida piirkonnas üliolulises riigis toimumas on, rääkisime jugeolekueksperdiga Helga Kalm.

    Üldine küsimus – mis roll on Iraanis presidendil? Sisuliselt allub ju kõik rahbarile ehk Kõrgemale Ülemjuhatajale (viimased 28 aastat ajatolla Ali Khamenei), kas presidendi nö meelsusest midagi üldse sõltub?

    Mis roll on Järelvalvenõukogul ja miks lükati tagasi Mahmoud Ahmadinejad kandidatuur?

    Sõelale jäi kuus kandidaati – keda peetakse peamisteks favoriitideks ja mis on nende peamisteks teemadeks, mille ümber ehitatakse üles valimiseelset retoorikat?

    Mis on see peamine küsimus, mida peaks Iraanis toimuva puhul endale selgeks tegema, et mõista seal ning laiemalt regioonis toimuvat?

    pilt võetud siit

  • 29. veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias

    aprill 29th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias. Saatejuht Karmo Tüür

    Makedoonia parlament sattus protestijate rünnaku alla peale spiikrivalimisi. Mis ja miks toimub, ning mis on laiemad jõujooned piirkonnas, sellest rääkisime EV suursaadikuga Makedoonias Daniel Schaer

    Alustuseks lihtne „mis“ küsimus – mis toimus Makedoonia parlamendis

    Esimene „miks“ – miks rahutused alguse said? Missugused loosungid olid tänaval, protestijate retoorikas

    Teine “miks” – miks nähakse makedoonlaste ja albaanlaste vastuseisu kui „multipolaarse“ (ehk Venemaale sobiva) ja „monotsentristliku“ (ehk mittesobiva) maailmakorralduse kokkupõrget.

    Balkan on üks keerukamaid piirkondi Euroopas. Et mitte uppuda detailides, mis on need peamised jõujooned, millele peaks kõrvaltvaateja tähelepanu pöörama, üritades mõtestada praegu toimuvat ja pikemaid arenguid.

    pilt võetud siit

     

  • 28.veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel

    aprill 24th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel. Saatejuht Karmo Tüür

    Kõige üldisemalt – minu väide on, et nähtused mida me tunneme nn värviliste revolutsioonide, hiljem „araabia kevade“ nime all ning nüüd ka Euroopa ja USA valimistel, on ühe ja sama protsessi eri ilmingud. Lihtsalt jäikades, autoritaarsetes riigimudelites on selle avaldumised järsemad ja rabedamad, demokraatlikke ventiile pakkuvates süsteemides aga avaldumisvormid leebemad. Kuidas kommenteerid sellist väidet?

    Prantsusmaa presidendivalimiste hetkeseisu me teame – teise vooru said Macron ja Le Pen. Ehkki me oleme harjunud käistlema Prantsusmaad pigem presidendtaalse vabariigina, on äärmiselt oluline ka presidendi ja parlamendi suhe. Presidendi üks peamiseid poliitilisi hoobi on võime nimetada peaministrit, kuid parlamendi alamkojal ehk Rahvusassambleel on õigus peaminister maha võtta. Sel aastal on tulemas ka parlamendivalimised – kuidas on kummagi kandidaadi suhe parlamendiga?

    Oletame et võitjaks osutub siiski Le Pen. Kui suur on tõenäosus, et ta teeb selles mõttes Trumpi, et alguses lubab küll „teha Prantsusmaa taas suureks“ (antud juhul küll vabastada Prantsusmaa), kuid saades võimule, loksub siiski pigem suurriigi juhile ootuspärasesse rolli?

    Kas see mida me näeme, võib olla samm Kuuendasse Vabariiki?

    Mida peaks Eesti tegema, kui Prantsusmaa siiski käivitab EL’ist lahkumise mehhanismi? Kas peaksime valmistuma eluks peale Euroopa Liitu?

    pilt võetud siit