Podcastid


  • 40.veerandtund väliskommentaatoriga: Tanel Kerikmäe – Paradiplomaatia olevik ja tulevik

    august 23rd, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Tanel Kerikmäe – Paradiplomaatia olevik ja tulevik. Saatejuht Karmo Tüür

    – paradiplomaatia olemus, kes on peamised subjektid-objektid, mis on mitteriiklike osalejate peamine agenda

    – ülalt alla paradiplomaatia vormimine: nt EU regioonide komitee, The Baltic Sea States Subregional Cooperation jne. miks neid luuakse ja kas on edukaid näiteid

    – alt üles näide, kui regioonid, linnad, MTÜ’d, firmad vms võtavad endale riigiüleseid ülesandeid ja eesmärke. mõni kõnekas-edukas näide?

    – ettevaatavalt: missugune on tendents ja mida see võib muuta praeguses RV süsteemis?

    pilt võetud siit

  • 39. veerandtund väliskommentaatoriga: Ants Liimets: Narva välissuhtlus – kas kohalik välispoliitika või pragmaatiline läbikäimine?

    august 17th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Ants Liimets: Narva välissuhtlus – kas kohalik välispoliitika või pragmaatiline läbikäimine? Saatejuht Karmo Tüür

     

    – Oled 23 aastat olnud Narva linnasekretäri ametis, seega on sul selle “rindelinna” tegemised läbi-lõhki teada. Piiriäärse linnana on Narval loomulikult rohkem välis-suhtlust kui mõnel kesk-maal oleval asumil. Kas oletus, et vähemalt pool välissuhtlusest on Venemaaga, peab paika?

    – Ideaalmaailmas on parlamentaarses riigis parlament asjade otsustaja ja valitsus, sh välisminister oma ministeeriumiga, selle tahte pelk täideviija. Pärismaailmas kipub ministeeriumis olema rohkem nii pädevust kui järjepidevust ja parlamendil on pigem konsulteeriv roll. Kuidas see on nüüd KOV tasandil – kas Narva volikogu määrab linna välissuhtluse ehk ajab oma nö välispoliitikat või on ka siin jäme ots täideviija ehk linnavalitsuse käes?

    – Ilmselgelt oled sinagi pidanud sadu kordi vastama küsimusele: “kas Narva on järgmine?” Mina küsin aga teisiti – kas Narvas on tunda nö petliku rohujuuretassandi koostööponnistusi, katseid kosida Narvat kui mugavat ja hädavajalikku piiritagust pruuti?

    pilt võetud siit

  • 38. veerandtund väliskommentaatoriga: Erkki Bahovski välisteemadest Eesti ajakirjanduses

    august 16th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Erkki Bahovski välisteemadest Eesti ajakirjanduses. Saatejuht Karmo Tüür

    „Diplomaatia“ ja diplomaatia

    Ajakirjandusel on peale papa-jansenliku rahvavalgustuse veel mitmeid rolle. Meedia mitte ainult ei peegelda, vaid ka kujundab maailma, välisteemade puhul ehk isegi suuremal määral.

    • Väljastpoolt sissepoole. Välistemaatika Eesti ajakirjanduses laiemalt – missugune see pilt on?
    • Seestpoolt väljapoole. Rahvusvaheliste suhete ja välispoliitika teemal sõna võtmine on tegelikult ka mingil määral riigi välise maine kujundamine, olgu siis tegu säutsuga sotsiaalmeedias või pikema uuriva/mõtestatud kirjatükiga erialases väljaandes. Missugune on see Eesti pale, mis väljapoole paistab?
    • Arvamuste paljususe piirid. Demokraatlikus riigis on loomulik, et iga asja kohta on eriarvamusi – olgu siis rahvusvaheliste suhete kohta laiemalt või Eesti välispoliitika kohta kitsamalt. Kuid kus on siin nö lubatavuse piirid?

     

  • 37.veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA-Vene-Hiina kolmnurgast

    juuli 31st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA-Vene-Hiina kolmnurgast. Saatejuht Karmo Tüür

    USA asepresidendi visiit Eestisse. miks nüüd, miks siia, miks selline marsruut

    • kõigepealt – kas on seost Vene-Hiina mereväeõppustega ja/või Putini Soome-visiidiga
    • miks just selline kolmik (Eesti, Gruusia, Montenegro)
    • 2% moment

    USA-Vene suhted:

    • diplomaatide väljasaatmine – miks just selline arv (eri andmetel 400-750), miks just nüüd?
    • kinnisvaraline tit-for-tat
    • mida sisuliselt kujutavad endast need sanktsioonid, mida USA Venemaa suhtes nüüd täiendavalt kehtestas

    USA-VF-Hiina:

    • kuivõrd tõsiselt võtta seda Kremli retoorikat, mille kohaselt Venemaa ja Hiina võiksid olla liitlased USA globaalsete ambitsioonide ohjeldamisel.

    ——

    pilt võetud siit

  • 36.veerandtund väliskommentaatoriga: Liisi Karindi Hiina Uue Siiditee algatusest

    juuni 22nd, 2017

     

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Liisi Karindi Hiina Uue Siiditee algatusest. Saatejuht Karmo Tüür

    Üldine: Uus Siiditee ehk „üks tee, üks vöö“ on mõeldud, ühendamaks Hiinat ja Euroopat maismaatsi: mida see annab võrreldes laevatranspordiga? Logilistiliselt ju kõlab see kui nonses. Laevaliikluses on üks-kaks piiri, siin aga kümneid piire + suurem ajakulu + kallim vedu

    Regionaalne: 16+1: mis lisaväärtust annab nn uue siiditee seest omaette formaadi loomine?

    Eesti-keskne: kas ja kui siis mida tähendab hiinlaste nägemus nii uuest siiditeest kui 16+1 meie jaoks?

     

    pilt võetud siit

  • 35. veerantund väliskommentaatoriga: Mart Nutt Kataloonia referendumist

    juuni 7th, 2017

    Veerantund väliskommentaatoriga: Mart Nutt Kataloonia referendumist. Saatejuht Karmo Tüür

    Liigume üldiselt üksikule. Katalaanid lähevad viimase kolme aasta jooksul kolmandale katsele viia läbi oma iseseisvus-referendum. Kas on võimalik tõmmata mingeid seoseid kõikvõimalike muude rahva-algatuslike, süsteemi-vastaste liikumistega alates värvilistest revolutsioonidest kuni nn araabia kevadeni välja?

    Kataloonia ja Hispaania suhted. Mis on see peamine tõukejõud, mis viib Katalooniat Hispaaniast eemale. Ja mis on siis peamine tõmbejõud, mis hoiab neid koos?

    Konkreetselt see referendum. Oletame et referendum õnnestub läbi viia – mis saab edasi, juhul kui hääletustulemus peaks olema Kataloonia iseseisvumist selgelt toetav?

    Sinu soovitus Eestis seda teemat käsitlevatele inimestele ja ametliku Hispaaniaga lävivatele ametnikele-ajakirjanikele?

    pilt võetud siit

  • 34. veerandtund väliskommentaatoriga: Indrek Tarand Euroopa Liidust kui tööriistast

    juuni 2nd, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Indrek Tarand Euroopa Liidust kui tööriistast. Saatejuht Karmo Tüür

    Teen ettepaneku rääkida Euroopa Liidust kui tööriistast. Kunagi võeti ta kasutusele majanduskoostööks ja eelkõige Saksa-Prantsuse teljel. Kas see algne üliüesanne enam pädeb?

    See instrument on pidevas muutumises, kasvõi läbi roteeruva eesistumise. Kas EP tugitoolist vaadatuna panid sa tähele tähele, et lõppes Malta eesistumine … ehk kas ja kuipalju isegi EL südames seda roteeruvat eesistumist tõsiselt võetakse?

    Lihtsatele küsimustele pole lihtsaid vastuseid, aga mis ikkagi peaks muutuma, et EL kuvand muutuks kohmakast ja ebaefektiivsest taas atraktiivseks?

    pilt võetud siit

  • 33.veerandtund väliskommentaatoriga: Raivo Vare Venemaa majanduspoliitilisest arengust

    juuni 1st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Raivo Vare Venemaa majanduspoliitilisest arengust. Saatejuht Karmo Tüür

    Mõistmaks riigi välispoliitikat, tasub mõnikord vaadata selle riigi sisse.

    1. Kõik Venemaaga tegelejad on kokku puutunud selle mõistega: presidendi mai-ukaasid. Neile viidatakse kui mingile majakale ikka veel, mis tekitab minusguses dežavuu-taju NLiiduga, kui kõike vaadeldi NLKP XXI kongressi valguses. Kuid nali naljaks, misasjad need ukaasid on ning mida nad kõnelevad meile Venemaa (sotsiaal-)majanduslikust mudelist? Kas selline ukaasi-juhtimine saab põhimõtteliselt olla efektiivne?
    2. Venemaast räägitakse tihti kui nö ressurisneeduse heast-halvast näitest. Kuidas Norral õnnestus seda needust vältida ja miks Venemaal mitte?
    3. Venemaa on ilmselt väikese üllatusega tähele pannud, et tema sotsiaal-konservatiivne retoorika on atraktiivne ka läänes. Mina tajun aga sügavat lõhet selle sotsiaal-konservatiivse retoorika ja sotsiaalmajandusliku tegelikkuse vahel … kas see on ainult minu tajuhäire?
    4. Ja lõpetuseks – sinu soovitus neile, kes ikka veel räägivad Eesti suurest võimalusest olla vahendajamaa Lääne ja Venemaa vahel?

    pilt võetud siit

  • 32.veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Pappel – vaade Hiinasse ja Hiinast välja

    mai 31st, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Pappel – vaade Hiinasse ja Hiinast välja. Saatejuht Karmo Tüür

    Vaatame seekord maailmale otsa läbi Hiina prisma

    Üldine. Juba ammu enne eelmise sajandi lõppu on mantrana korratud: 21.saj saab olema Hiina sajand. Kas ta siis on seda? Esiteks – kas on olemas objektiivseid aluseid selle väite kinnituseks? Teiseks – kas Hiinal endal on ambitsioone olla nö maailmadirektor?

    Globaalselt oluline. Hiina-USA. Donald Trump oma hiljutisel välisturneel nimetas Saksamaad talle omasel moel „very bad“, kuna Saksa-USA kaubandusbalanss on Saksa poole kaldu. Hiina peaks selle loogika kohaselt olema „very-very bad, thats true!“ Kuidas Hiina ise näeb oma suhteid USA’ga?

    Regionaalselt oluline. Hiina-Venemaa. Venemaal on väga levinud geopoliitiline ja geostrateegiline maailmamõtestamine. Selle kohaselt peetakse ennast nö südamaaks ja Vene-Hiina koostöötelg algab Moskvast, mitte Pekingist. Kuidas vaadatakse Hiinast nö põhja-aladele?

    Kuidas Hiina näeb oma suhteid Euroopa Liiduga – kas pigem kui hulk bilateraalseid suhteid?

    pilt võetud siit

  • 31.veerandtund väliskommentaatoriga: Toomas Alatalu olukorrast Venezuelas

    mai 6th, 2017

    Veerandtund väliskommentaatoriga: Toomas Alatalu olukorrast Venezuelas. Saatejuht Karmo Tüür

    Võtame oma tänase vestluse aluseks klassikalise kolmik-skeemi: mis oli enne, mis on praegu ja mis saab edasi. Ainult et pöörame selle veidi ümber, alustame hetkeolukorrast.

    Niisiis esimene küsimus – mis hetkel toimub Venezuelas. Räägitakse tervest kriiside puntrast, kuhu riik on sattunud, alates fiskaalsest kriisist (u700% inflatsioon) kuni poliitiliseni, tervishoiu-asutuste olukorrast kuni struktuursete majanduslike probleemideni. Räägitud on koguni „mitte-konventsionaalsest sõjast“, mis riigis käib. Mis on sinu hinnang hetkel toimuvale?

    Teiseks – mis on sellise olukorrani viinud? Välised vaatlejad räägivad enamasti sisemistest põhjustest, andetust katsest juurutada sotsialismi, korruptsioonist jne. Sisemised, eriti nö Boliviaarliku revolutsiooni pooldajad, süüdistavad kõiges väliseid kurjuse allikaid: Maailmapanka, Rahvusvahelist valuutafondi, mõistagi USA’d. Mis on siiski see juurpõhjus, mis on praeguse olukorrani viinud?

    Kolmandaks – mis saab edasi? Missugused on võimalikud stsenaariumid ja missugune neist on kõige tõenäolisem?

    Lõpetuseks – sinu soovitused Eesti välispoliitika huvilistele/mõtestajatele? Venezuela pole ilmselgelt meie prioriteetide hulgas (Eesti kaudu on küll voolanud veidi Venezuela naftat Valgevenesse, kuid laias laastus on tegu siiski kauge kandiga) ning hetkel on Välisministeeriumi kodulehel üleval soovitus vältida sinna sõitmast. Kuid oma mõtestatud seisukoht peaks meil olema ka selle riigi ja kriisi osas.

    pilt võetud siit