Kanada – uus panustaja Läänemere regiooni julgeolekusse

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber no. 41

mai, 2017

Kuigi Torontos asub kõige märkimisväärsem väliseesti kogukond, figureerib Kanada harva Eesti avalikus arutelus ning Balti riigid pole Kanadas eriti nähtavad. Olukord on hiljuti positiivselt muutunud. Kevadel saabus Lätti Kanada väeüksus, mis on NATO liitlaste suurendatud kohaloleku lahingugrupi raampataljon. Kuna meie teadmised Kanada välis- ja julgeolekupoliitikast on piiratud, püüab käesolev mõttepaber anda selle kohta ülevaate. ...

PDF 0

Rahvusvahelise õiguse element hübriid sõjapidamises

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber no. 40

mai, 2017

Palju on vaieldud Venemaa hübriid, mittelineaarse või uue põlvkonna sõjapidamise olemuse üle. Mis see endast kujutab? Kas see on üldse uus nähtus? Kui jah, siis mis on uudset? Kuidas selle vastu võidelda? Hübriid sõjapidamist (hybrid warfare) on püütud korduvalt lahti mõtestada, hõlmates vähem või rohkem elemente ja pannes rõhku erinevatele aspektidele. Lihtsustatult öeldes kombineeritakse hübriid sõjapidamises erinevad mittesõjalised meetmed (nt diplomaatilised, majanduslikud, poliitilised) tav ...

PDF 0

Valgevene: Venemaa varjust iseseisvaks riigiks

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber no. 39 Märts 2017

märts, 2017

2017.a märtsi jooksul üle kogu Valgene toimunud protestide laine kulmineerus kuu viimastel päevadel pealinna Minski tänavatel selline märuliga, mida polnud Valgevene pealinnas nähtud 2010.a presidendivalimistest saati. Kuna valimisi seekord toimumas polnud, siis tasub vaadata, mis on selle meie lähinaabruses toimuva eskalatsiooni taga. Valgevene olukorra mõtestamine on seda olulisem, et Venemaaga seni tihedates liitlassuhetes oleva riigi sees ja ümber toimub äärmiselt huvipakkuvaid arenguid, mil ...

PDF 0

Transatlantiliste suhete tulevikust Trumpi administratsiooni ajal

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 38

veebruar, 2017

20. jaanuaril 2017. aastal astus USAs ametisse uus president Donald Trump, kelle administratsioon on praeguseks moodustamisel. Osad ministrid on saanud juba senati heakskiidu ja osasid veel kinnitatakse ametisse. Samuti on administratsiooni konkreetsed poliitikasuunad alles paljus formuleerimisel. Sellele vaatamata võib juba alustavalt analüüsida, milline võiks olla transatlantiliste suhete tulevik eelseisva nelja aasta jooksul. Esiteks tuleb tõdeda, et vaatamata mitmetele välis- ja sisepoliitil ...

PDF 0

Venemaa uus-imperiaalsed mustrid suhetes naaberriikidega 2008-2016

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 37

jaanuar, 2017

...

PDF 0

NATO kui riigiehituslik element: Montenegro juhtum

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 36

jaanuar, 2017

Riigiehitust võib vaadelda kui lõppematut protsessi, mille käigus eri etappidel erinevate eliitide poolt võetakse kasutusele nii sisemisi kui väliseid elemente. Montenegro riigiehituslikus protsessis on hetkel üks suuremaid veelahkmeid NATO-nimelise eksoskeleti kasutuselevõtmine. Selle otstarbekuse ja sobilikkuse üle kemplevad kohalikud eliidid ja veelgi enam (vähemalt ühe osa eliidi) taga seisvad välised osalejad. Ehkki Montenegro ajalugu ei alanud kaugeltki aastal 2006, loetakse ametlikult pra ...

PDF 0

Kas sanktsioonid on olnud Venemaa-Ukraina konflikti mõjutamisel tulemuslikud?

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 35

november, 2016

2017. aasta kevadel möödub kolm aastat sellest, kui rahvusvaheline kogukond kehtestas Ukraina konflikti tõttu sanktsioonid Venemaa vastu, lootes neist olulist mõju konflikti lahenemisele. Erinevalt ootustest on aga konflikt Ukrainas püsima jäänud ning külma sõja perioodiga sarnane vastuseis on lääneriikide ja Venemaa vahel süvenenud. See on tinginud ka kahetised hinnangud sanktsioonide edukusele. Ühest küljest on teadus- ja poliitikaringkondades mõistetud, et rahvusvahelise õiguse piirangute, Eu ...

PDF 0

Hillary Clinton versus Donald Trump: viimased nädalad USA presidendivalimisteni

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 34

oktoober, 2016

Presidendivalimised Ameerika Ühendriikides toimuvad 8. novembril 2016 ja praeguseks on valimiskampaania jõudnud lõpusirgele. Valimisteni on jäänud viimased nädalad. USA valijameeste kogusse määratakse 538 liiget vastavalt valimistulemustele osariikides. Presidendivalimiste võitmiseks peab üks kandidaat valijameeste kogus koguma vähemalt 270 häält. Uus president annab ametivande ja astub ametisse 2017. aasta jaanuaris. Kampaania käigus on demokraatide kandidaat Hillary Clinton ja vabariiklaste ka ...

PDF 0

Armeenia: vabadussõjalaste fenomen

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 33

september, 2016

Jerevani eeslinnas 2016. a suvel toimunud pantvangikriis tõi eredalt esile ilmingu, millest käib läbi enamik sõjajärgseid ühiskondi. Nö vabadussõjalaste fenomen seisneb selles, et oma riigi ja rahva nimel võidelnud inimesed avastavad end ühel hetkel kõrvale tõrjutuna. Nende nägemuse kohaselt kulgeb riigi areng vales suunas, võimul on valed inimesed jne. Õilsalt kõlavate loosungite à la „kas me selle eest võitlesimegi?“ taga on enamasti aga suhteliselt lihtne olukord: võitluskaaslased on otsuse- ...

PDF 0

Moldova: divide et impera juhtum.

Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaber nr 32

juuni, 2016

Moldova keskne probleem on nö hajaidentiteetide paljusus ja keskse, omariikliku identiteedi nõrkus. Seda segadikku saab suhteliselt hõlpsalt ära kasutada nii sisemiste võimumängude käigus kui väliste sekkujate poolt. Ehkki endiste Nõukogude Liidu liikmes-vabariikide määratlemine läbi „post-soviet“ prisma on valuline ja vaieldav, tuleb seekordset mõttepaberit alustada tõdemusega: Moldova on postsovietlikus ruumis ainuke riik, mille elanikkonnas on märkimisväärselt levinud soov olla mingi kolmanda ...

PDF 0