USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s 2017. aasta septembri teisel poolel

 

Aap Neljas

USA sisepoliitika keskseks küsimuseks on hetkel Trumpi ja vabariikliku partei välja käidud maksureformi teema. USA kongressi vabariiklased ja president Donald Trumpi administratsiooni liikmed avaldasid septembri teisel poolel maksureformi kava, milles lubatakse nii eraisikute kui ka ettevõtete maksukoormust oluliselt vähendada. Kava järgi vähendataks eraisikute tulumaksu astmete arvu. Praegu on USA-s eraisikute tulumaksul seitse astet, neist väikseim 10 ja suurim 39,6 protsenti, edaspidi jääks tulumaksul alles vaid kolm astet: 12, 25 ning 35 protsenti. Kava järgi langeks ka ettevõtete tulumaks 35 protsendilt 20 protsendile, väikeettevõtted peaksid aga maksma 25 protsenti. Kavas on ka ligi poole võrra suurendada maksuvaba tulu abikaasadele. Samuti kavatsetakse pakkuda maksusoodustusi lastega peredele ning ülalpeetavatele, kellel ei ole lähedasi. Samuti kaotatakse reformikavaga kinnisvaramaks ja alternatiivne minimaalne tulumaks, mis on kahjulikud just eelkõige jõukatele maksumaksjatele.

Kriitikute hinnangul ei ole aga veel selge, kuidas plaanitakse katta maksude alandamisega tekkiv eelarvepuudujääk. Esindajatekoja vabariiklaste liider Paul Ryan on arvanud näiteks, et uued maksud imporditavale kaubale kataksid eelarvepuudujäägi, mis tekiks teiste maksude alandamisega. Trumpi arvates järgib tema väljapakutud kava arusaama, et maksureform peab kaitsma madala ja keskmise sissetulekuga majapidamisi, mitte jõukaid ja heade sidemetega inimesi. Maksukava kriitikud on aga analüüsinud, et see kava on kõige kasulikum just 1 protsendile kõige jõukamatele ameeriklastele, samas kui kõrgema keskmise sissetulekuga ameeriklaste maksukoorem kasvaks.

USA senat kiitis septembri teisel poolel ülekaalukalt heaks kaitse-eelarve seaduseelnõu, mis näeb ette 700 miljardi dollari eraldamist sõjaväele. Esindajatekoda võttis oma kaitse-eelarve versiooni vastu juba juulis ning nüüd peavad kaks koda koostama kompromisseelnõu. Seadus rahastab ka USA poolt Euroopale ette nähtud julgeolekuprogramme, eesmärgiga heidutada Venemaa agressiivset tegevust.

USA välispoliitika põhimõtetest ja hetkeprioriteetidest andis ülevaate president Donald Trumpi 19. septembril ÜRO Peaassambleel peetud kõne. USA president ütles ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et maailmakord põhineb tugevatel suveräänsetel riikidel, mitte niivõrd mitmepoolsetel liitudel. Trump ütles, et niikaua, kui tema on ametis, kaitseb ta eelkõige USA huve, kuid täites USA kohustusi teiste riikide ees. Kuid ta leidis, et kõikide huviks on rajada tulevikku, kus kõik riigid saavad olla suveräänsed, jõukad ja turvalised. Trump ütles ka, et „Me peame tõrjuma ähvardused suveräänsusele Ukrainast Lõuna-Hiina mereni … Me peame jätkuvalt austama seadusi, austama piire ning austama kultuuri ja rahumeelset suhtlust, mida need võimaldavad.”

USA peamiseks prioriteediks hetkel on suhted Põhja-Koreaga. Trump ütles, et USA-l on palju jõudu ja kannatust, kuid kui USA on sunnitud ennast või oma liitlaseid kaitsma, ei jää muud valikut kui Põhja-Korea täielikult hävitada. Ta nimetas ka Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni „enesetapumissioonil olevaks raketimeheks“. See on Trumpi seni kõige otsesem ähvardus kasutada Põhja-Korea vastu sõjalist jõudu selle riigi vaenuliku tegevuse tõttu, nagu rakettide lennutamine üle Jaapani ja tuumakatsetuste korraldamine. Põhja-Korea välisminister teatas seejärel ÜRO Peaassambleel esinedes ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kuulutas oma sõnavõtuga Põhja-Koreale sõja. Vastuseks USA ähvardustele võtab Pyongyang endale nüüd õiguse vajadusel tulistada alla Korea poolsaare kohal lendavad USA sõjalennukid isegi juhul, kui need ei lenda Põhja-Korea õhuruumi. USA on omakorda ümber lükanud Põhja-Korea arvamuse, nagu oleks Trumpi kõne tähendanud sõja kuulutamist.

USA vastasseis Põhja-Koreaga on jätkunud, vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, milles Põhja-Koread on kutsutud üles lõpetama tuuma- ja raketikatsetusi ja kehtestatud uusi sanktsioone. USA on vastukaaluks läbi viinud õppusi ja pommitajate lende Põhja-Korea piiride lähistel. USA president allkirjastas septembri teisel poolel ka korralduse, mis lubab USA ametitel kehtestada sanktsioone välismaalastele ja välisfirmadele, mis rahastavad või vahendavad kaubandust Põhja-Koreaga. USA poolt nõutud ja ÜRO Julgeolekunõukogus toetuse saanud sanktsioonid on lõpuks viinud ka selleni, et Põhja-Korea peamine liitlane Hiina on oma majandussuhteid temaga kärpinud. Hiina kaubandusministeerium on nüüd teatanud, et kõikidel Põhja-Korea ettevõtetel tuleb oma tegevus Hiinas lõpetada. Hiljuti kohustas Peking ka Hiina panku lõpetama koostöö Põhja-Korea režiimiga. Samuti piiratakse 1. oktoobrist Põhja-Koreale naftatööstustoodete eksporti ning keelatakse nende tekstiilitoodete import.

USA president ründas oma ÜRO sõnavõtus ka Iraani, mis on tema sõnul korrumpeerunud diktatuur, mille eesmärk on tekitada Lähis-Idas ebastabiilsust. Ta kutsus üles Iraani valitsust lõpetama terrorismi toetamine ja kritiseeris taas president Barack Obama ajal sõlmitud kokkulepet Iraani tuumaprogrammi teemal. Trump nimetas seda kokkulepet häbiväärseks. Kriitika osaliseks sai veel Kuuba ja ka Venezuela vasakpoolne valitsus, kellelt Trump nõudis, et Venezuelas taastataks demokraatia ja poliitiline vabadus.

add a comment...

*