USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s 2017. aasta septembri alguspoolel

Aap Neljas

USA sisepoliitikas on sügisel peamiseks tõusmas president Donald Trumpi maksureformi teema. Trumpi ideedel saavutada majanduse elavdamine maksualanduste läbi, on olemas vabariiklaste toetus, kuid võib oodata demokraatide vastuseisu. Teine aktuaalne teema on USA valitsusele lubatud riigieelarve võlalae tõstmine. Ka siin on oodata teravat debatti vabariiklaste ja demokraatide vahel.

Samuti on jätkuvalt üleval teema Trumpi valimiskampaania seostest Venemaa esindajatega, kus suve jooksul on nii eriprokurör Muelleri kui Kongressi komisjonide läbiviidud uurimistel tulnud välja üha uusi fakte nende kontaktide olemasolu ja nendega seotud isikute ringi kohta. Võib aga arvata, et uurimine kestab veel pikalt ja süüdistuse esitamiseni asjaosalistele lähitulevikus ei jõuta.

Augustis sai Trump palju kriitikat seoses sõnavõttudega paremäärmuslaste ja vasakpoolsete konflikti osas, mis oli seotud kodusõjaaegsete lõunaosariikide juhtide kujude eemaldamisega. Nii demokraadid kui ka mitmed juhtivad vabariiklased leidsid, et Trump ei mõistnud rassismi ilminguid piisavalt hukka. Märgilise tähendusega oli augustis ka Trumpi valimiskampaania peaideoloogi ja strateegianõuniku Steve Bannoni ametist lahkumine, kes pooldas immigratsiooni jõulist piiramist ning majanduses protektsionismi ja nägi vajadust pidada kaubandussõda Hiinaga.

USA välispoliitikas on tähelepanu keskmesse tõusnud probleem, kuidas reageerida Põhja-Korea tuumarelva ja kontinentidevaheliste rakettide katsetustele, mida selle riigi propaganda on kujutanud otsese ähvardusena USA-le. President Trump on oma tviitides ähvardanud Põhja-Koread senise kursi jätkamisel hävinguga, kuid tema administratsiooni reaalses poliitikas on seni piirdutud USA ühisõppuste korraldamisega koos Lõuna-Korea ja Jaapaniga ning tugevamate Põhja-Korea vastaste sanktsioonide läbisurumisega ÜRO-s. President Trump on oma avaldustes rõhutanud, et peab Hiinat vastutavaks oma satelliitriigi ohjeldamise eest ja on ähvardanud Hiina-vastaste majanduslike meetmetega, kui Hiina tugevamaid Põhja-Korea vastaseid meetmeid ei rakenda. Ka on Trumpi administratsioon kavandamas USA raketitõrje süsteemide tugevdamist.

Augustis võttis Trumpi administratsioon vastu ka otsuse suurendada ümmarguselt 4000 mehe võrra USA sõjaväekontingenti, kes peab riigi ajaloo seni pikimat, Afganistani sõda. Trump rõhutas samas uut strateegiat välja kuulutades, et ka lisavägedega on USA eesmärgiks võitlus terrorismiga, mitte n-ö riigiehitamine. USA jaoks on edukalt arenenud ka USA toetatud jõudude poolt Iraagis ja Süürias peetav võitlus terrorirühmitus ISIS-ega, kelle relvaüksused on enamikust nende poolt nendes riikides kontrollitud võtmekeskustest (nagu Mosul või Raqqa) septembriks välja aetud

Suvel aset leidnud tippkohtumine Trumpi ja Venemaa presidendi Putini vahel ei toonud kaasa riikide suhete nähtavat paranemist. USA Kongress tugevdas oma otsusega Venemaa-vastaseid sanktsioone, millele Venemaa omakorda vastas ulatusliku USA diplomaatide väljasaatmisega. Augusti lõpul vastas USA omapoolsete Vene diplomaatide väljasaatmistega, ning esialgu ei ole sellele diplomaatilisele konfliktile lõppu veel näha. Suvel tõstatus USA-s ka arutelu võimaluse üle, et USA tarniks kaitseotstarbelist relvastust Ukrainale, kuid see küsimus ei ole seni saanud selget lahendust. Uute Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine, mis hõlmavad ka energiasektorit, põhjustas USA ja Euroopa Liidu riikide vahel erimeelsusi, kuna sanktsioonide eelnõu algkujul oleks mõjutanud Euroopa energiafirmasid, kes on tegevad Venemaa energiaprojektides nagu Nordstream 2. Läbirääkimiste tulemusena jõuti siiski eelnõu variandini, mis rahuldas ka Euroopa Liitu.

Septembris on tulnud avalikuks info, et Trumpi administratsioon on kaalumas Iraani-vastaste sanktsioonide tugevdamist, kuna Iraan jätkab oma ballistiliste rakettide programmi arendamist ja sekkumist Süürias ja mujal. Trumpi administratsioonis on kaalutud Iraaniga sõlmitud tuumarelva loomist takistava lepingu tühistamist, kuid vähemalt seni on peale jäänud lepingu jõushoidmise pooldajad. USA on jätkanud vahendustegevust, et lahendada Pärsia lahe piirkonna riikide vahelist tüli, kus Katar on vastamisi Saudi Araabia ja teiste selle piirkonna Araabia riikidega.

add a comment...

*