USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s 2017. aasta oktoobris-novembris

 

Aap Neljas

USA sisepoliitikas oli oktoobri teisel poolel jätkuvalt peateemaks vabariiklaste maksureformi kava. Lõplik eelnõu saadi kongressi esindajatekojas valmis novembri algul ja selle esitas avalikkusele esindajatekoja vabariiklaste juht Paul Ryan.

Ettevõtte tulumaksu langetatakse plaani kohaselt 35 protsendilt 20 protsendile. Samuti tühistatakse kalli kinnisvara pärandimaks, millest võidaksid eelkõige rikkamad ameeriklased. Vabariiklaste ja Trumpi sõnul aitaks ettevõtete tulumaksu langetamine parandada USA majanduse konkurentsivõimet. Demokraadid on aga vastu väitnud, et plaan soosib liigselt ettevõtteid ja jõukamaid ameeriklasi, seejuures toomata leevendust ja majanduslikku kasu keskklassile.

Plaani kohaselt vähendatakse üksikisiku tulumaksu astmeid seitsmelt neljale ning nendeks oleks sõltuvalt sissetuleku tasemest 12 protsenti, 25 protsenti, 35 protsenti ja 39,6 protsenti. 25-protsendiline määr hakkaks kehtima abielupaaridele aastase sissetulekuga vähemalt 90 000 dollarit ja 35-protsendiline määr alates 260 000-dollarilisest aastasest sissetulekust. Üksikisikutele, kelle sissetulek ületab 500 000 dollarit ja abielupaaridel, kelle sissetulek ületab 1 miljonit eurot, kehtiks aga 39,6-protsendiline maksumäär.

Keskmise sissetulekuga pered maksaksid kava kohaselt üldiselt vähem makse, tulenevalt tavapärase mahaarvamise kahekordistamisest ja lapse eest antava maksusoodustuse suurendamisest. Kuid mõned kahe sissetulekuga kõrgema keskklassi pered peaksid rohkem maksma, kuna nad asetuvad kõrgemale maksuastmele. Jõukad ameeriklased teeniksid kasu aga vähima asendustulumaksu, pärandimaksu ja kinnisvaramaksu kaotamise läbi.

See esindajatekojas menetletav eelnõu on aga vaja veel kokku sobitada senatis menetletava eelnõukavaga, mis muuhulgas näeb ette ettevõtte tulumaksu langetamise edasi lükkamist kaugemasse tulevikku.

Oluline probleem on see, et uus maksukorraldus suurendaks arvatavasti USA riigivõlga kümne aasta jooksul 1,5 triljoni dollari võrra, kuivõrd vabariiklased loobusid selle maksualandusega senisest nende endi toetatud karmi eelarvedistsipliini nõudest. Maksualandusest tekkiva eelarveaugu täitmise osas on neil lootus, et madalamate maksudega aidatakse kaasa majanduse elavnemisele ja võimalikud on ka uued maksud USA-sse sissetoodavatele importkaupadele.

Avalikkuse tähelepanu köitsid ka jätkuvalt uurimise all olevad president Trumpi valimiskampaania töötajate seosed Vene valitsuse esindajatega. Oktoobri teisel poolel olid uurijate tähelepanu all George Papadopoulos (kes end süüdi tunnistas FBI-le valetamises Vene sidemete osas ja kes soovis kampaania ajal korraldada Trumpi ja Putini kohtumist), Carter Page (kes on uurijate tähelepanu all seoses 2016 juulis toimunud reisiga Venemaale, kus tal oli kontakte Vene ametiisikutega) ja endine julgeolekunõunik Michael T. Flynn (kes enne valetas suhetest Vene saadikuga, ja kes New York Timesi andmetel vallandati Obama administratsiooni ajal luurejuhi ametist seoses aktiivse islamiterroristide vastase koostöö pooldamise tõttu Venemaaga). Et kõik nimetatud olid seotud Trumpi valimisteaegse välispoliitikatiimiga ja esindasid USA välispoliitika senisest põhiliinist erinevaid äärmuslikke vaateid, on nende seotuse tõttu Trumpi algsete välispoliitiliste seisukohtade kujundamisega jätkunud ka kriitika Trumpi välispoliitilise kompetentsuse suhtes.

USA välispoliitika seisukohalt olulisimaks arenguks oli president Trumpi Aasia turnee, mille käigus ta külastas Jaapanit, Lõuna-Koread, Hiinat, Vietnami ja Filipiine. Julgeolekuteemadest oli visiitidel kesksel kohal Põhja-Korea ohuga seonduv. Lõuna-Koreas esinedes kutsus Trump ka Põhja-Koread naasma läbirääkimistele, mis erines tema vahepealsest ähvardustel põhinenud liinist Põhja-Korea suhtes. USA koos liitlaste Jaapani ja Lõuna-Koreaga lubasid jätkata Põhja-Korea suhtes ohjelduspoliitikat, mille osaks on sagedased õppused ja liitlaste relvastuse suurendamine USA relvatarnete abil. Ehkki kokkulepped relvamüügi suhtes olid esialgsed, esitas Trump neid oma esinemistes ka olulise kaubanduspoliitilise võiduna.

Hiinas kohtus Trump selle liidri XI Jinpingiga ja arutelude keskmes olid Põhja-Korea ohjeldamine ja USA–Hiina kaubandussuhted. Hiina ja USA allkirjastasid enam kui 250 miljardi dollari väärtuses kaubandusleppeid. Oma esinemises Hiinas Trump halvustas oma riigi “ühepoolset ja ebaõiglast” kaubavahetuse puudujääki Pekingiga, kuid ütles, et ei pea vastutavaks Hiinat, vaid eelnevaid USA administratsioone. Lepped sisaldavad muuhulgas näiteks Hiina sojaoa importi Ühendriikidesse ja suurprojekte seoses veeldatud gaasi ekspordiga Alaskast. Trump ja Xi väljendasid neljapäeval ka lootust, et Põhja-Korea kriisi on võimalik lahendada. Trump küll ei laiendanud oma mõtet, kuid on tõenäoline, et ta avaldas Hiina liidrile survet piirata kaubavahetust Hiina ja Põhja-Korea vahel, mille majanduslik heaolu sõltub suurel määral maailma suuruselt teise majandusega riigi otsustest. Korduvalt ÜRO-d ja Põhja-Koread läbirääkimistelaua taha kutsunud Xi ütles Trumpile, et kaks suurriiki – USA ja Hiina – peaksid tugevdama omavahelist kommunikatsiooni ja koordineerima tegevusi olulistes rahvusvahelistes ja piirkondlikes küsimustes, nagu seda on Korea poolsaare kriis ja Afganistani küsimus.

Aasia turnee käigus toimunud APEC-i kohtumisel ei toimunud küll Trumpi ja Putini ametlikku kohtumist, kuid jooksvalt peetud mõttevahetus Putiniga andis Trumpile põhjuse säutsuks, et „Millal küll kõik vihkajad ja narrid mõistavad, et head suhted Venemaaga on hea, mitte halb asi. Alati mängivad nad poliitikat – see on meie riigile halb. Ma tahan lahendada Põhja-Koerad, Süüriat, Ukrainat ja terrorismi ning Venemaa saab osutada suurt abi!“. See näitab, et Trump loodab vaatamata USA-s jätkuvale Trumpi kampaania Vene suhete uurimisega seotud skandaalile siiski Venemaaga häid suhteid sisse seada.

USA kongressi esindajatekoja ja senati relvateenistuste komisjonid avaldasid novembri algul üksikasju USA 2018. aasta kavandatavast kaitse-eelarve eelnõust, milles tahetakse eraldada Baltimaadele kuni 100 miljonit dollarit Venemaa agressiooni heidutamiseks. USA kaitseministeeriumi teatel läheks Ameerika Ühendriikide võimalik 100 miljoni dollari suurune julgeolekuabi Balti riikide iseseisva kaitsevõime arendamiseks.

Lähis-Idas jätkus USA-le soodsalt ISIS-e jõudude väljatõrjumine nende viimastest tugipunktidest Iraagis ja Süürias. USA-le valmistas aga peavalu Iraagi kurdide iseseisvusreferendum, kuna nii Iraagi keskvalitsus kui kurdid on olnud USA liitlasteks ISIS-e vastases sõjas. Seetõttu tegeles USA tekkinud konflikti lahenduse vahendamisega. Iraani tuumaleppe osas, mille suhtes president Trump oli oktoobris kriitiline ja keeldus kinnitamast, et see vastab jätkuvalt USA huvidele, on siiski tõenäoline, et kongress ei otsusta lepet tühistada, ehkki ei ole välistatud täiendavad sanktsioonid Iraanile.

add a comment...

*