Venemaa 2035

Karmo Tüür, Postimees

Ühiskondlikud, poliitilised ja tehnoloogilised muudatused on saavutanud sellise tempo, et enamik inimesi tunneb ennast suuremal või vähemal määral ebamugavalt. Kindlustunne homse päeva suhtes on järjest vähesemate privileeg, kuigi tegelikult ka neile on see vaid illusioon. Seetõttu on arusaadav, et kõikvõimalikku konservatiivsust jutlustavad ideoloogia-sarnased produktid on järjest populaarsemad. Kuid need jutustused ei aita karvaõrdki valmistuda edasiste, veel kiiremate ja sügavamate muudatustega toimetulekuks.
Venemaa praegune võimkond on võtnud kasutusele sotsiaal-konservatiivse retoorika, mis on osutunud populaarseks nii enamiku venemaalaste kui ka paljude läänlaste südameis. Justnimelt südameis, mitte peades, sest ratsionaalselt võttes ei saaks ühte pähe ära mahtuda kobarsoov: „tahan õiglust nagu NSVL ajal, sõnavabadust nagu Putini ajal ja majandust nagu Hiinas“. Aga justnimelt sellise segasoovide üldistuseni jõudis Venemaa strateegiliste algatuste keskuse poolt läbiviidud arvamusuuring.

Nõrk majandus ei kaitse riigi huve

Selle ametliku retoorilise konservatiivsuse foonil torkab seda eredamana silma sama Keskuse poolt väljatöötatav strateegia Venemaa 2035. Nii Keskuse juhiks kui ka antud strateegia esinäoks on Aleksei Kudrin, endine rahandusminister, üks viimaseid süsteemseid liberaale Putini lähiringides.

Peamise ohuna sõnastatakse Kudrini poolt Venemaa tehnoloogilist mahajäämust ning sellest tuleneb rida järgmisi ohte: kiduv majanduskasv, suutmatus üles ehitada toimivat riigikaitset, võimetus tagada rahuldavat elukvaliteeti jne. Mahajäämuse ühe indikaatorina toob Kudrin välja robotiseerituse näitaja: kui Lõuna-Koreas on 10 tuh inimese kohta kasutusel 446 robotit, USA’s 136, Hiinas 36, siis Venemaal on neid vaid 2.

Kidura majanduse ja vananeva elanikkonna tingimustes muutub riigile järjest keerulisemaks jätkata senist sotsiaal-toetuste, eelkõige pensionite süsteemi. Kudrini soovitus on lihtne – tõsta pensionile jäämise vanust ning suurendada vajaliku tööstaaži mahtu. Tema sõnul on pigem parem töötada mõni aasta kauem ja saada siis kuni kolmandiku võrra rohkem pensionit. Mõistagi on see soovitus peamine, mille külge haakuvad riiklikus konservatiivsuse peavoolus liikuvad meediakanalid, tõstes pealkirja tasandile: „Kudrin soovitab vähendada pensionäride arvu.“

Tehnoloogilise revolutsiooni vajadus

Väljapääsuna olukorrast nähakse eelkõige tingimuste loomist „vene tehnoloogilise revolutsiooni“ jaoks. Selle vahendiks nähakse kõrgtehnoloogiliste konsortsiumite moodustamist ning seda kindlasti välismaise kapitali ja ekspertiisi kaasamisega. Kudrini sõnul pole suletud süsteemis võimalik läbimurret saavutada.

Riigisektori kasv tuleb peatada, riigi osalust majanduses kärpida, riigi peamine ülesanne peaks olema tingimuste loomine nt läbi raud- ja maanteede ehitamise. Loomulikult puudutab strateegia ka majanduse nö pehmemat poolt – panustamist hariduse ja tervishoiu arendamisse. Kuna inimesed elavad järjest kauem, siis peavad nad oma elukvaliteedi tagamiseks ja pideva muutumisega toimetulekuks olema targemad ja tervemad.

Mõistagi on see kõik vaid strateegia, nägemus sellest kuidas Venemaa peaks arenema. Kas ja kuipalju sellest reaalses riiklikus poliitikas kasutusele võetakse, on küsitav. Lausa väga küsitav, võttes arvesse konservatiivsusest kõnelevat riiklikku retoorikat. Kuid Kudrini pingutust tuleb tunnustada – pikaajaline majanduspoliitiline planeerimine on midagi üsna ebapopulaarset, sellega valimistsükli punktivõite ei saavutata.

lugu ilmus siin

Pilt võetud siit

Jäta oma kommentaar

*