Vaguniga Venemaalt

Karmo Tüür, Postimees

Algne kompaktne tekst tuli toimetuse palvel pikemaks kirjutada, seega algversiooni saab lugeda siit, pikemat aga leheversioonist.

Vaguniäris Venemaaga on kaks selgelt erinevat poolt – majanduslik ja poliitiline. Esimese osas on tulem kaheldav, teise osas aga juba ette teada.

Vaba majanduse tingimustes pole äriline edu kunagi kindel. Ettevõtmine võib sama hästi õnnestuda kui ka mitte õnnestuda. Kasum – või ka kahjum – on garanteeritud ainult mitte-vabas, moonutatud majanduskeskkonnas.  Ehk siis sellises olukorras, kus poliitika juhib majandust ja mitte vastupidi.

Venemaal on kindlasti olemas ka nö vaba majanduse saarekesi või õigemini kihikesi – see on pisiettevõtluse tasandil, sinnamaani kuni sa ei muutu liiga ahvatlevaks või ärritavaks kellegi võimukama jaoks.

Võimaliku edu varjuküljed

Laias plaanis on aga Venemaal aga poliitika ülimuslik majanduse üle. Eriti ilmne on see kõiges, mis seostub raudteega, aga ka muude nö strateegiliste süsteemidega. Välismajanduses, sh välisinvestorite ligilaskmises nendelesamadele strateegilistele süsteemidele, on poliitilise kontrolli element veelgi, et mitte öelda kordades kõrgem.

Seega minnes mängima Venemaa suurte poiste sekka ülipolitiseeritud ja kindlate käsuliinide kaudu toimivasse ärisse, peab investoril olema tehtud kellegagi diil. Mis on selle diili hind ja kui palju tuleb eraldada nn ühiskassasse, seda ei saa laiem publik enamasti kunagi teada.

Veelgi nukram on aga see, et diil kehtib täpselt seni kuni vaja. Kuni on vaja sellele, kelle käes on jämedam ots ehk kontroll poliitilis-majandusliku-õigusliku ruumi üle. Ning välisinvestor ei ole kunagi see, kelle käes on jämedam ots, vähemalt mitte Venemaal.

Seega majanduslikult on Eesti sisenemine Venemaa vaguniärisse enam kui kaheldava tulemiga. Meile võidakse anda juurdepääs ning isegi osa kasumist, kuid seda tehakse neile sobivatel tingimustel.

Poliitiline kaotus on garanteeritud

Teine pool on siis poliitiline. Kui Eesti riik teeb diili Venemaa kui riigiga (ja kõik mis on seotud raudteega, ON Venemaal riigi kontolli all), siis kuulutab ta Venemaa legitiimiseks partneriks. Selliseks parketi- ja käepigistuskõlbulikuks tegelaseks, kellega koos naeratades päevapiltniku ette astuda.

Parandage mind, kui ma eksin, aga kas ida-Ukraina põldudel allalastud lennuki suits on juba hajunud? Kas riiklik terror oma naabrite suhtes on lakanud? Kas sanktsioonid Venemaa suhtes on tühistatud?

Venemaa on juba oma eesmärgi saavutanud. Taas kord saavad Kremli asukad väita, et Lääne nn väärtused pole enamat kui sõnamull. Näita ainult neile läänlastele pikka rubla ning igasugused põhimõtted on unustatud.

Kokkuvõtteks – vaguniäris Venemaaga on Eesti majanduslik võit küsitav ning poliitiline kaotus juba ette kantud. Mida me siis Venemaalt vagunitega tooma läheme?

pilt võetud siit

Jäta oma kommentaar

*