USA Monitor: ülevaade arengutest USA-s mai alguspoolel

 

Aap Neljas

Mai algupoolel on USA sisepoliitikas olnud tähelepanu keskmes president Donald Trumpi äkkotsus vallandada Föderaalse Juurdlusbüroo direktor James Comey. Kuigi ametlikult toodi vallandamise põhjusena Comey halb töö ja tegevuse puudujäägid Trumpi vastaskandidaadi Hillary Clintoni välisministriks oleku aegse meiliskandaali uurimisel, siis ajakirjanduse ja opositsioonis olevate demokraatide arvates oli vallandamise põhjuseks Comey juhitud FBI tegevus Trumpi valimiskampaania seoste uurimisel Venemaaga. Konkreetsemalt peetakse põhjuseks, et Comey andis Kongressis tunnistusi, kus ta ei välistanud üheselt Trumpi valimiskampaania ja Venemaa vaheliste sidemete olemasolu võimalikkust. Et vallandamise põhjuseks oli (vähemalt osaliselt) Venemaa sidemete uurimine ja initsiatiiv vallandamiseks tuli presidendilt endalt, tunnistas Trump ise ka juba peale skandaali puhkemist antud intervjuus. See oli vastuolus varem Valge Maja pressiesindajate poolt levitatud versiooniga, et algatus tuli USA justiitsministeeriumilt ja põhjuseks Clintoni tegevuse uurimisel tehtud vead.

Sellise segaduse puhul pole ime, et opositsioonilised demokraadid ja ka mõned tuntud vabariiklased, nagu John McCain, on olnud presidendi otsusega rahulolematud ja avaldanud kahtlust, kas FBI edasine tegevus Trumpi Venemaa sidemete uurimisel saab olema ikka sõltumatu. FBI asedirektor Andrew McCabe kinnitas Kongressi kuulamisel, et Vene sidemete uurimine jätkub ja see on FBI jaoks oluline teema. Siiski on demokraadid nõudnud, et selle juhtumi uurimiseks nimetataks ametisse sõltumatu eriprokurör. Trumpi otsust FBI direktor vallandada on ajakirjanduses võrreldud ka president Nixoni katsega vallandada Watergate’i juhtumit uurinud eriprokuröri. Tõenäoliselt jääb Comey vallandamise ja FBI uue direktori nimetamine Kongressi terava tähelepanu alla, eriti kui Trump pakub sellele kohale välja vabariiklasest poliitilise taustaga isiku. Samuti jätkub paralleelselt Kongressi komiteede oma juurdlus Trumpi kampaania Vene sidemete asjus, mille raames on jõutud niikaugele, et lühikest aega Trumpi julgeolekunõustajaks olla jõudnud Michael Flynnilt on kohustuslikus korras välja nõutud tema Vene sidemetega seotud dokumendid.

Siiski on Trumpi administratsioonil mai alguspoolest ette näidata ka poliitilisi edusamme. Nimelt sai Kongressi Esindajatekoja toetuse uue tervishoiuseaduse eelnõu, mida esialgu ei olnud Kongressis toetatud. Eelnõud oli mitmes kohas muudetud ja vabariiklaste partei juhtkond oli kaks kuud tööd teinud, et saada vabariiklaste partei erinevate sisemiste rühmituste toetus. Sellele vaatamata läks eelnõu läbi suhteliselt väikese enamusega – 217 häälega poolt ja 213 vastu. Ees ootab eelnõu arutelu Senatis, kus vabariiklaste ülekaal on väiksem kui Esindajatekojas ja eelnõu läbiminekuks on vajalik saavutada kõigi vabariiklastest senaatorite poolhääled, sest demokraadid on üksmeelselt nn. Obamacare’i põhisätteid äramuutva eelnõu vastu.

USA välispoliitikas oli mai alguses tähelepanuväärivaks sündmuseks Vene välisministri Sergei Lavrovi visiit Washingtoni, kes lisaks välisminister Rex Tillersonile kohtus ka president Donald Trumpiga. Valge Maja sõnul olid arutluse all Süüria olukord ja Trumpi soov, et Venemaa ohjeldaks oma liitlase Assadi režiimi ning Iraani ja Iraani mõjuga rühmitusi. Samuti soovis Trump otsida võimalusi USA ja Venemaa laiemaks koostööks Lähis-Idas. Vene poole informatsiooni kohaselt oli arutelude keskmes USA toetuse saamine Venemaa, Türgi ja Iraani algatusele Süürias turvatsoonide loomisele, kus kõik pooled lõpetaksid lahingutegevuse. USA poole info kohaselt olid arutluse all ka Ukraina olukord ja Minski lepingute täitmine. Trump väljendas ka oma soovi paremateks suheteks Venemaaga. Oluline on siin märkida, et peale Lavroviga kohtumist kohtus Trump ka Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga, kellele ta rõhutas USA jätkuvat toetust Ukrainale ja Ukraina idaosas toimuva konflikti rahumeelsele lahendamisele.

Trump ise hindas Lavroviga kohtumise tulemusi väga headeks ja väljendas arvamust, et nii USA kui Venemaa soovivad, et tapatalgud Süürias lõpeksid. Ometi ei möödunud ka see kohtumine skandaalita, nimelt avaldas ajaleht Washington Post mai keskpaigas artikli, kus väideti, et Trump avaldas kohtumise käigus venelastele USA-s salastatud informatsiooni ISIS-e kohta, mille USA oli saanud ühelt oma liitlasriigilt, tõenäoliselt Iisraelilt. Ehkki Trumpi administratsioon on tõtanud seda informatsiooni ümber lükkama, võib arvata, et ka see skandaal ei vaibu veel niipea.

Kõige tõsisemat muret USA-le välispoliitilises plaanis on aga jätkuvalt valmistamas Põhja-Korea, kes on jätkanud ballistiliste rakettide katsetusi ja on väidetavalt valmistumas uueks tuumakatsetuseks. USA on kutsunud üles kehtestama uusi sanktsioone Põhja-Korea vastu ja püüab mõjutada Hiinat Põhja-Koread survestama. Mai alguseks viis USA lõpule ka raketitõrje THAAD süsteemi paigutamise Lõuna-Koreasse, mis võimaldab vajadusel tõrjuda Põhja-Korea raketirünnakut.

Mai alguses jätkusid ka ettevalmistused Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepingu NAFTA ümbertegemise läbirääkimisteks. Trump oli alguses soovinud lepingu täielikult tühistada, kuid nõustus peale Kanada ja Mehhiko liidritega konsulteerimist alustama läbirääkimisi lepingu muutmiseks.

Jäta oma kommentaar

*