USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s aprilli teisel poolel

 

Aap Neljas

Aprillis täitus president Donald Trumpil ametisoleku 100 päeva. Ehkki Trump on esinenud mitmete algatustega, nagu immigratsiooni tõkestamine või tervishoiu reformimine, on paljud neist takerdunud kohtute või poliitiliste vastaste tegevuse tõttu. Trump ise on Pennsylvania osariigis Harrisburgis peetud kõnes, mida pidas oma esimese saja ametisoleku päeva puhul, nimetanud suurte saavutustena ülemkohtu liikmekandidaadi Neil Gorsuchi kinnitamist senatis, USA lahkumist Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP), aktsiaturgude tõusu ning nafta- ja teiste energiakandjate luure regulatsioonide lihtsustamist. Välispoliitikas on Trumpi saavutustest saanud USA meedias positiivse hinnangu keemiarelva kasutamise tõttu tehtud raketirünnak Süürias, samuti koostöösuhete sisse seadmine teiste maailma liidritega, ennekõike Hiina ja Saksamaa juhtidega.

Aprilli teise poole kõige olulisemaks uueks sisepoliitiliseks avanguks oli president Donald Trumpi maksumuutuste kava avalikustamine, mis on suunatud tema valimislubaduste täitmisele. Selle kava järgi langeks ettevõtete tulumaks 35 % pealt 15 % peale, samuti langetataks ettevõtete välismaal saadud ja USA-sse tagasi toodava kasumi maks 10% peale. Samuti näeb kava ette eraisikute tulumaksu astmete arvu vähendamise. Praegu on USA-s eraisikute tulumaksul seitse astet, neist väikseim 10 ja suurim 39,6%. Trumpi kava järgi jääks alles kolm astet: 10, 25 ja 35%. Samas ei ole praegu veel selge, millised saavad olema sissetulekupiirid erinevate astmete vahel. Poole võrra lubatakse ka suurendada maksuvaba tulu ning pakkuda maksusoodustusi lastega peredele ja inimestele, kes peavad lähedasi hooldama. Kavas on kaotada maksud, mis on kahjulikud eelkõige jõukatele maksumaksjatele, nagu näiteks kinnisvaramaks ja alternatiivne minimaalne tulumaks.

Juhul kui maksumuudatuste kava õnnestub teostada plaanipäraselt, siis loodetakse sellest tugevat positiivset tõuget majandusele kuna ettevõtjatel jääb rohkem raha kätte investeeringuteks ja tarbijatel ostude sooritamiseks. See võib tuua kaasa majanduse elavnemise mitte üksnes USA-s vaid ka maailmas laiemalt. Probleemiks on aga maksude alandamise korral tekkiv puudujääk USA riigieelarves. USA rahandusministri Steve Mnuchini sõnul kataks selle puudujäägimajanduskasv, erinevate maksusoodustuste vähendamine ja seaduselünkade eemaldamine. Kongressi vabariiklased aga leiavad, et teiste maksude alandamisega kaasneva puudujäägi peaks katma 20 % maksu kehtestamisega USA-sse imporditavale kaubale. Juhul kui selline maks peaks kehtestatama, tekitaks see pingeid USA kaubanduspartneritega.

Trumpi administratsioon on jätkanud ka seniste kaubanduslepingute ümbervaatamist. Nii otsustasid Trump, Mehhiko president Enrique Pena Nieto ja Kanada peaminister Justin Trudeau lähiajal alustada läbirääkimisi Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe NAFTA võimaliku muutmise üle. USA on eelnevalt ähvardanud imporditollide kehtestamisega Kanadast imporditavale puidule. Samuti on Trumpi administratsioon väidetavalt nüüd valmis edasi liikuma EL-ga kavandatava vabakaubanduslepingu läbirääkimistega, jättes Ühendkuningriigiga edaspidi sõlmitava uue kaubanduslepingu prioriteetide seas tahapoole.

Lähis-Ida teemade osas oli märkimisväärne, et Donald Trump õnnitles Türgi presidenti Erdogani põhiseadusreferendumi võitmise puhul, samas, kui Euroopa liidrid olid Erdogani tegevuse suhtes pigem kriitilised. Süüria kriisile lahenduse leidmiseks on USA jätkanud Venemaale avaliku surve avaldamist ÜRO Julgeolekunõukogu tasandil, samas on Venemaa avaldanud soovi USA-ga Süüria teemal läbirääkimisi pidada.

USA välispoliitikas on aprilli teisel poolel olnud tähelepanu keskmes olukorra teravnemine Korea poolsaarel, seoses Põhja-Korea raketikatsetuste ja väidetavalt kavatsetava uue tuumakatsetusega. USA viib läbi regulaarseid õppusi koos Lõuna-Korea kaitsejõududega, viis Lõuna-Koreasse raketitõrjesüsteemi THAAD ja Korea naabrusesse on saabunud USA lennukikandja lahingugrupp. USA peab läbirääkimisi Hiinaga lootes, et Hiina suudab soovi korral Põhja-Koread ohjeldada ja otsib USA toetust ka võimalikele uutele sanktsioonidele. Samas ei ole president Trump välistanud ka USA sõjajõu kasutamise võimalust, viimati väljendas ta seda CBS intervjuus. USA välisminister Rex Tillerson märkis ÜRO Julgeolekunõukogus peetud kõnes, et rahvusvahelise kogukonna võimetus piirata tuuma- ja ballistiliste rakettide arendamise programme võib viia katastroofiliste tagajärgedeni.

Eesti – USA suhete seisukohalt oli oluline sündmus USA Kongressi esindajatekoja spiikri Paul Ryani visiit Eestisse, kes kinnitas Ühendriikide kindlat toetust NATO-le ning lubas, et USA seisab ohtude korral Eesti kõrval. Ryani sõnul käivad praegu USAs arutelud, kuidas tugevdada riigikaitset. USA juhtkonnas leitakse, et kaitsevaldkonda tuleb panustada senisest suuremas mahus, et tulla toime kõikide asümmeetriliste ohtudega, mis maailmas vabadust ja demokraatiat ohustavad. USA kaitsevõime tugevdamine on seotud ka tugeva NATO-ga, mis on võimeline ohte eemale peletama ja rahu hoidma.

Jäta oma kommentaar

*