USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s 2017. aasta oktoobri alguspoolel

 

Aap Neljas

Oktoobri teisel poolel oli USA sisepoliitikas jätkuvalt tähelepanu all maksureformiga seonduv. USA kongressi mõlemad kojad on nüüd president Donald Trumpi esitatud järgmise aasta eelarvekava heaks kiitnud, mis Trumpi sõnul on esimene samm maksude langetamise suunas. Olulisem oli just senati hääletus, kuna sellega kiideti heaks ka spetsiaalne hääletusprotseduur, millega saaks makse alandada 1,5 triljoni ulatuses vaid 50-häälelise enamusega tavalise 60-häälelise enamuse asemel. See on oluline, kuna vabariiklastel on senatis vaid 52 kohta 100-st ja nii saaksid nad maksureformi läbi viia vaid oma partei häältega. Esindajatekojas on vabariiklastel samas suurem ülekaal.  Vabariiklaste optimistlikemate lootuse kohaselt võiks maksureform olla läbi viidud juba selle aasta lõpuks.

Venemaa sekkumise uurimise osas USA 2016. aasta valimiste käiku on jätkuvalt tähelepanu all sotsiaalmeedia platvormide roll selles protsessis. Sügise jooksul on ilmsiks tulnud üha uusi fakte, mis näitavad, et näiteks sajad Facebooki libakontod, ilmselt juhitud Venemaalt, kulutasid 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal umbes 100 000 dollarit reklaamidele, mis olid suunatud selliste ühiskonda lõhestavate teemade esiletõstmisele nagu relvakontroll ja rassisuhted. Facebooki enda hinnangul oli ostetud kokku 3000 reklaamipinda ja umbes 10 miljonit inimest nägi vähemalt üht poliitilist reklaami, millega püüti mõjutada USA presidendivalimiste tulemust. See on USA avalikkuses viinud nõudmisteni, et sotsiaalmeedia ja otsinguplatvormide tegevust poliitilise reklaami vallas tuleks asuda reguleerima. USA senatis on mitmete nii vabariiklastest kui demokraatidest senaatorite poolt algatatud nn ausa reklaami eelnõu, mis näeks ette, et Google’i ja Facebooki sugused online reklaami müüjad, millel on enam kui 50 miljonit vaatajat, peaksid pidama arvet ja avalikustama info kõigi reklaamijate kohta, kes ostavad reklaame aastas rohkem kui 500 dollari eest. Arvestades, et seni on suurkompaniid nagu Facebook ja Google olnud riikliku sekkumise tõrjumise osas edukad, ei pruugi see eelnõu seaduseks saada, kuid ilmselt viib ühiskondlik surve vähemalt firmade enda tähelepanelikuma suhtumiseni poliitilise reklaami ostjate suhtes. Vähemalt Facebook on juba lubanud oma poliitika ses osas üle vaadata.

USA meedias on olnud üleval ka jätkuv kriitika president Trumpi tegevuse suhtes seoses kohalikke võime süüdistava reageerimisega Puerto Ricot tabanud orkaani tagajärgede likvideerimise osas. Kriitika on kõlanud ka seetõttu, et president hilines Nigeris hukkunud USA eriüksuslaste perekonnaliikmetele kaastunde avaldamisega.

USA välispoliitikas võib oktoobris edusammude hulka lugeda Süüria Raqqa linna lõplikku vabastamist ISIS-e võitlejate käest USA toetatud Süüria Demokraatlike Jõudude (kurdide ja araablaste ühisrinde) vägede poolt. Tegemist on eelkõige sümboolse võiduga, sest terroriorganisatsioon ISIS pidas Raqqat oma „kalifaadi“ pealinnaks. Siiski ei ole tegemist ISIS-e lõpliku lüüasaamisega, vaid võitlused jätkuvad Süüria idaosas, sest ISIS-e üksused, kes Raqqast lahkusid, on liikunud mööda Eufrati jõge erinevatesse suundadesse. Samuti kasvab nüüd võimalus Venemaa toetatud Süüria valitsusvägede ja USA toetatud mässuliste konfliktiks, nii et kodusõja territoorium võib Süürias veelgi laieneda.

Jätkumas on ka USA ja Põhja-Korea vastasseis seoses viimase tuuma ja raketikatsetustega ja ähvardustega USA territooriumi rünnata. USA pingutusi Põhja-Korea ohjeldamisel on aga mõjutamas ajaline piirang, sest läbirääkimistel soovitakse saavutada edu, enne kui Põhja-Korea suudab luua tuumaraketi, millega on võimalik tabada sihtmärke USA mandriosas. Trump on ähvardanud, et juhul, kui USA ei saavuta probleemi lahendamisel diplomaatilist edu, võidakse kaaluda ka sõjalise löögi andmist. Trumpi rahulolematust asjade seisuga väljendas ilmselt ka oktoobri algul tehtud Twitteri säuts, kus ta leidis, et välisminister Tillerson kasutab liiga palju energiat Põhja-Korea osas läbirääkimisteks, mis ilmselt ei tugevdanud parajasti Hiinas samal teemal läbirääkimisi pidava Tillersoni positsiooni.

Oktoobris teravnesid ka USA suhted Iraaniga, sest president Trump keeldus andmast kinnitust 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppele ja hoiatas, et Ühendriigid võivad endiselt lahkuda sellest tema sõnul „ühest ajaloo halvimast lepingust“. Siiski ei tühistanud Trump lepingut otseselt, vaid  ainult ähvardas, et võib presidendina leppe tühistada. Selle asemel jättis Trump kongressile otsustada, kas kehtestada Teheranile uued sanktsioonid, mis võivad aga viia lepingu ülesütlemiseni Iraani poolt. Kongressil on aega 60 päeva, et otsustada sanktsioonide taasrakendamise üle. Teheran on omakorda hoiatanud, et seesugune tegu tähendaks leppe lõppu. Trump väitis oma otsust põhjendades, et Iraan on lepet korduvalt rikkunud, kuigi Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), USA Euroopa liitlased ja ka USA valitsusasutused on seni kinnitanud vastupidist. USA poolt Iraani tuumaleppe tühistamise võimalus, millele Euroopa Liit on juba negatiivselt reageerinud, võib süvendada vastuolusid transatlantilises koostöös. Nii on Eesti kui EL eesistuja leidnud, et oluline on jätkata EL ja tema liikmesriikide dialoogi USA-ga, tagamaks lepingu jõus püsimine. Mitmed USA poolt väljatoodud mured — Iraani raketikatsetused ning negatiivne roll regionaalsetes konfliktides — on igati legitiimsed, kuid neile tuleks lahendust otsida väljaspool olemasoleva lepingu raamistikku. USA taganemine lepingust õõnestaks usaldust Lääne ja Iraani vahel, millel võivad olla ettearvamatud tagajärjed.

Jäta oma kommentaar

*