USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s 2017. aasta juunis

Aap Neljas

USA sisepoliitikas oli juunikuus jätkuvalt keskse teemana üleval tervishoiukindlustuse reform. Kongressi Esindajatekoda võttis oma versiooni seaduseelnõust vastu, kuid arutelu on takerdunud senatis, kus vabariiklastest senaatorid ei suutnud juunis leida seaduseelnõu osas üksmeelt. Eelnõu tõrgetega edasiliikumise põhjuseks on see, et kuigi see annaks olulist kokkuhoidu riigieelarve kulude osas, suurendaks see võrreldes kehtiva tervishoiuseadusega ravikindlustusteta inimeste arvu USA-s. Kongressi uurimistalituse avaldatud raportist nähtub, et senati vabariiklaste  esitatud kava jätaks 2026. aastaks ravikindlustuseta kokku 49 miljonit inimest. See on põhjustanud osade senaatorite kartuse, et selline samm võiks anda eelseisvatel valimistel tagasilöögi.

Jätkus ka Trumpi valimiskampaania Vene sidemete uurimine. Rahvuslik luurejuht Dan Coats ja Rahvusliku Julgeolekuagentuuri juht Mike Rogers väitsid 7. juunil senati avalikul kuulamisel, et Trump ei andnud neile korraldusi sekkuda Vene teemalisse juurdlusesse. Kuid CNN-i andmetel teatasid mõlemad luurejuhid eriprokurör Robert Muelleri meeskonnale, et Trump palus neil avalikult väita, et tema ega ta kampaaniameeskond ei olnud seotud venelastega. Lisaks sellele olla Trump soovinud , et luurejuhid teataksid, et president ei viibi isiklikult uurimise all. Rogers ega Coats palvet ei täitnud, kuid ei andnud Trumpi soovist ka kellelegi teada.

Trump tunnistas 16. juunil Twitteri säutsus esmakordselt, et ta on uurimise all seoses võimaliku Venemaa sekkumisega 2016. aasta presidendivalimistesse. Kuid samas leidis Trump, et pärast 7 kuud uurimisi ja Kongressi komisjonide kuulamisi tema kokkumängu kohta venelastega ei ole mitte keegi suutnud ühtki tõendit esitada. Trumpi säuts järgnes Washington Posti artiklile, milles räägiti, et eriprokurör Robert Mueller, kes määrati juhtima juurdlust Trumpi valimiskampaania võimalikust kokkumängust Venemaaga, uurib nüüd, kas president üritas Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori James Comey vallandamisega õigusemõistmist takistada.

USA välispoliitikas oli juunikuus olulisimaks sammuks Trumpi 1. juuni avaldus, millega Trump teatas, et USA lahkub Pariisi kliimaleppest. Trump ütles, et Pariisi kliimalepe on näide sellest, kuidas Washington on varem liitunud kokkuleppega, mis seab USA ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste riikide ettevõtetega, mis saavad sellest kasu. Trumpi sõnul saavad Pariisi kliimaleppest kasu Hiina ja India ja et see lepe tähendab massiivset USA jõukuse ümberjaotamist teistele riikidele. Trump märkis, et tema administratsiooni all on USA endiselt puhtaim ja keskkonnasõbralikem riik maailmas. Samas teatas, ta et USA soovib uusi läbirääkimisi kliimaleppe asjus, et saavutada USA-le parem tulemus. Selle Trumpi avalduse peale on teised riigid, sh. Euroopa Liidu riigid teatanud, et ei pea lepingu ümbertegemiseks uusi läbirääkimisi vajalikuks.

Juuni keskpaigas viibis Washingtonis visiidil Ukraina president Petro Porošenko, kelle andmetel kavatsevad Ukraina ja USA lähiajal sõlmida rea olulisi koostööleppeid, mille hulgas on mitu kaitsealast lepet. Ukrainale toetust näidates avalikustas Valge Maja uusi separatistide vastu suunatud sanktsioone. USA rahandusminister Steve Mnuchini sõnul on uute sanktsioonide eesmärgiks «survestada Venemaad, et nad jätkaks diplomaatilise lahenduse poole püüdlemist». Ukraina presidendil toimus kiire kohtumine USA president Donald Trumpiga ning pikemad kohtumised asepresident Mike Pence’iga ja julgeolekunõunik H.R McMasteriga. Valge Maja kajastas kohtumist lühikese ametliku teadaandega, mille kohaselt arutati rahumeelse lahenduse saavutamist Ida-Ukraina konfliktis, Porošenko reforme ja korruptsioonivastast võitlust. Valgesse Majja jõudes ei võtnud Porošenkot vastu isiklikult Trump, kes tavaliselt külla saabuvaid riigijuhte tervitab. Vaatamata ilmajäämisele ametlikust vastuvõtust, mida Trump tavaliselt oma külalistele pakub, on oluline, et see leidis aset enne G-20 kohtumist juulis, kui Trump kohtub esmakordselt ametlikult Vladimir Putiniga.

Juuni keskpaigas süvenes USA ja Venemaa vastasseis Süürias, kui USA õhujõud tulistasid alla Venemaa toetatud Süüria režiimi sõjalennuki, mis oli pommitanud USA toetatud mässuliste positsioone. Venemaa andis teada, et hakkab nüüdsest Süüria kohal Eufrati jõest läänepool lendavaid Ameerika Ühendriikide juhitava koalitsiooni sõjalennukeid käsitlema sihtmärkidena. Venemaa kaitseministeerium teatas, et alates 19. juunist peatatakse USA-ga koostöö kahepoolse Süüria lennuintsidentide vältimise memorandumi raames. USA neile Venemaa seisukohavõttudele avalikult jõuliselt ei reageerinud, soovides ilmselt konfliktse olukorra süvenemist vältida.

Juuni algul osutus USA kaudselt tõmmatuks ka tülisse, mis on tekkinud Katari ja tema Pärsia lahe naabrite vahel, keda juhib piirkonna mõjukaim riik Saudi Araabia. Saudi Araabia, Egiptus, Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid (AÜE) süüdistasid Katari terrorismi toetamises ning teatasid blokaadi sisseseadmisest ja diplomaatiliste suhete katkestamisest Dohaga. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et Saudi Araabia sai selleks aktsiooniks innustust Trumpi toetavast suhtumisest Saudi Araabia poliitikale, ja ka seetõttu, et Trump on Katari kritiseerinud seoses terrorismi toetamisega. USA välisminister Rex Tillerson on samas kutsunud Saudi Araabiat ja tema liitlasi Pärsia lahe regioonis leevendama blokaadi Katarile, hoiatades, et see takistab piirkonnas võitlust äärmusluse vastu. Tillerson on aga ka öelnud, et Katar peab tegema senisest rohkem terrorismi vähendamiseks, kuid rõhutas samas, et kriis piirkonna riikide suhetes ei tohiks häirida ühist tegutsemist ISIS-e vastu. Olukorda komplitseerib asjaolu, et USA suurim õhuväebaas Lähis-Idas asub Kataris ja seal töötab umbes 10 000 inimest, toetades liitlaste operatsioone Iraagis, Süürias ja mujal regioonis. Samuti sõlmis Katar USA-ga juuni keskpaigas kokkuleppe F-15 tüüpi sõjalennukite ostmiseks (tehingu väärtuseks on 12 miljardit dollarit).

Jäta oma kommentaar

*