USA Monitor: Ülevaade arengutest USA-s 2017.a mai teisel poolel

 

Aap Neljas

Mai teisel poolel oli USA sisepoliitikas jätkuvalt tähelepanu all president Donald Trumpi valimiskampaania võimalikud seosed Venemaaga. USA justiitsministeerium nimetas selle teema uurimiseks ametisse eriprokuröri Robert Muelleri (endise FBI direktori), kes peab uurima nii Venemaa võimalikku sekkumist USA valimiskampaaniasse kui ka Trumpi valimiskampaaniaga seotud isikute võimalikke seoseid Venemaaga. Ka Kongressis jätkuvad sel teemal kuulamised, kuhu on tunnistusi andma kutsutud nii praegusi kui ka eelmise administratsiooni luure ja õiguskaitsega seotud tippametnikke.

Tähelepanu all oli ka Trumpi administratsiooni poolt Kongressile esitatud lõplik 2018. aasta eelarvekava, mis näeb ette olulisi kärpeid riigi rahastatavate teenuste osas. Trumpi administratsioon loodab, et kärpides järgmise nelja aasta jooksul riigieelarve planeeritud kulutuste kasvu 3,6 triljoni dollari võrra, on võimalik aastaks 2027 saavutada eelarve tasakaal. Kriitikute sõnul põhineb Trumpi eelarvekava ebarealistlikel majanduskasvu lootustel. Radikaalse kärpimise alla satuvad mitmed sotsiaalkaitsega seotud programmid nagu vaesemate ameeriklaste tervisekindlustuse süsteem Medicaid ja tasuta toidujagamise (nn. foodstamps) programm. Samuti on kavas kärpida haridusele ja kultuurile minevaid kulutusi. See eest on kavas ka kokkuhoiumeetmete ajal kasvatada riigi kaitsekulutusi ja luua uus riiklike infrastruktuuri investeeringute programm 200 miljardi dollari mahus. Võib arvata, et eelarvevaidlused tulevad pingelised ja opositsioonilised demokraadid üritavad sotsiaalkulutuste radikaalsele kärpimisele vastu seista.

USA välispoliitika keskseks sündmuseks oli mai lõpus president Trumpi esimene välisvisiit, õigemini mitmeid maid hõlmav ringisõit. Ebatraditsiooniliselt, aga samas loogiliselt arvestades Trumpi välispoliitilist fookust Lähis-Idast lähtuva terrorismiga võitlemisel, algas visiit Saudi Araabia külastamisega, kus Trump kohtus lisaks Saudi kuningale ja teistele juhtidele ka ülejäänud Pärsia lahe riikide juhtidega. Trumpil, kes peab oluliseks USA ekspordi suurendamist, õnnestus sõlmida 110 miljardi dollari suurune relvamüügi tehing Saudi Araabiaga. Enda sõnul õnnestus Trumpil saavutada üksmeel Pärsia lahe maadega terrorismi vastase tegevuse osas ja saada neilt lubadus, et nad lõpetavad radikaalse islamismi ideoloogia rahastamise. Oma Saudi Araabias peetud kõnes esines Trump ka Iraani kritiseerivate seisukohtadega, mis näitab, et ta on valmis jätkuvalt valmis toetama Pärsia lahe maid Iraani ülemvõimu püüdluste vastu piirkonnas. Trumpi Iraani kriitika sobis hästi ka tema järgmise peatuskoha Iisraeli juhtidele, kes peavad Iraani suurimaks ohuks oma julgeolekule. Iraani tegevus on USA-le pinnuks silmas ka Süürias, kus Iraan on Venemaa kõrval Assadi režiimi põhitoetaja. Mida Trumpi retoorika aga ei arvestanud, olid vaid paar päeva enne tema visiiti toimunud Iraani presidendivalimiste tulemused, kus võimule jäi mõõdukama ja Läänega pigem kompromissi otsivat liini esindav president. Ka ei esinda Trumpi administratsiooni põhivastaseks olev terroriorganisatsioon ISIS mitte Iraani toetatud šiiitlikke äärmuslasi, vaid pigem just Pärsia lahe maade era- ja vähemalt varem ka riiklike sponsorite poolt toetatud äärmuslikke sunniite.

Trumpi visiit jätkus Euroopas, kus Trumpil oli esimene kohtumine Roomas paavstiga. Sellele järgnes kohtumine Euroopa Liidu juhtidega Brüsselis, mille järel esinenud Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk  märkis, et kuigi terrorismivastase võitluse osas oldi ühistel seisukohtadel, siis kaubandus- ja kliimaküsimused jäid paraku lahtiseks. Tuski sõnul ei olnud ta ka 100% kindel, et ollakse ühisarvamusel Venemaa osas, ehkki Ukraina konflikti osas ollakse ühel meelel.

Järgnes NATO tippkohtumine Brüsselis. See kohtumine ei kulgenud aga sama heas kooskõlas kui kohtumised Araabia monarhidega. Euroopa liitlased ootasid, et varem NATO vajalikkuses kahelnud Trump kinnitaks oma kõnes avalikult USA pühendumust NATO aluspõhimõttele, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. Selgesõnalist kinnitust, et tema administratsioon on pühendunud NATO ühistele julgeolekugarantiidele, USA president paraku ei andnud. Tõsi küll, Trump mainis NATO lepingu artikkel viie olulisust ajaloolises (11. septembri terrorirünnakute järgses) kontekstis ja teisal rõhutas, et USA ei jäta hätta sõpru, kes on seisnud USA kõrval.

Trump esitas ka oma nägemuse, millega NATO peaks edaspidi tegelema. Nimelt peaks tuleviku NATO fookuses hoidma terrorismi ja sisserännet, samuti ohte Venemaalt ja NATO ida- ja lõunapiiril. Seega esimene ja peamine oht, millega Trumpi meelest võidelda tuleb, on terrorism. Siin tulid ka liitlased Trumpiga kaasa otsustades, et edaspidi liitub USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooniga ka NATO kui organisatsioon (NATO liikmed on koalitsiooni liikmed juba nagunii). Eesti jaoks oli oluline Trumpi poolt Venemaalt lähtuva ohu nimetamine tähtsuselt teise prioriteedina. Veelgi olulisem on Eestile aga see, et Venemaa suunalise  heidutuse tähtsus kajastub ka USA 2018. aasta kaitsekulutuste eelarve eelnõus, kus on Euroopa julgeoleku tugevdamise meetmeteks ette nähtud 4,7 miljardit dollarit, mida on 1,3 miljardi võrra rohkem kui 2017. aastal.

Trump teatas, et ta on väga otsekohene NATO liikmetega, öeldes, et NATO liikmed peavad viimaks panustama oma kokkulepitud osa ning täitma rahalisi kohustusi. Kaks protsenti SKPst kaitsekulutustele on absoluutne miinimum, mida tuleb maksta kaitsevõime ülahoidmiseks ja kui arvestada seda, mida teised riigid on maksmata jätnud, siis tuleb Trumpi sõnul rääkida suurtest võlgnevustest. See aga ei olevat  õiglane USA maksumaksjate suhtes. Trump on NATO liitlaste vähest panustamist kritiseerinud ka varem, kuid Euroopa suurriikide juhtidele tuli kindlasti ebameeldiva üllatusena, et Trump selle nii otsekohesel ja jõulisel moel üle kordas.

Trumpi ringsõidu viimaseks peatuskohaks oli G-7 tippkohtumine Taorminas Sitsiilias, kus peamiseks aruteluküsimuseks kujunes Pariisi kliimakaitseleppe teema. Nagu nüüd teame, ei õnnestunud ülejäänud G-7 liikmetel vaatamata pingutustele veenda Trumpi selles, et USA peaks jätkama selle lepingu osalisena. See on põhjustanud selget frustratsiooni Euroopa liidrite seas. Positiivse tulemusena Eesti seisukohalt võib aga välja tuua G-7 deklaratsioonis välja toodud ühise toetuse Ukraina olukorra tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonide jõushoidmisele, kuni olukorra paranemiseni ja samuti väljendatud valmisolek olukorra halvenedes neid veelgi karmistada. Positiivse poole peale võib lugeda ka G-7 väljendatud ühise toetuse vabakaubandusele ja protektsionismi hukkamõistu.

Jäta oma kommentaar

*